Jäta menüü vahele
Artikkel
- Juhtimine
- Signe Vesso, PhD
- 1. veebruar 2023 kell 19:00
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Tähtis pole niivõrd see, millist coaching´u mudelit kasutada, kuivõrd see, kuidas teist kuulata ja kuuldu põhjal tagasipeegeldusi teha, ütleb coach, meeskondade ja juhtide arengupartner Signe Vesso, PhD.Foto: ErakoguMarcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching'u sügavustesse. Ilma nende coaching´u alustaladeta ei pruugi pikaajalised tulemused ilmneda. Järgnevalt mõned mõtted, mis mind enim kõnetasid.
Meie raamid hoiavad meid turvaliselt ja ummikus olevanaMarcia selgitab metafoori abil, et kuskil inimese aju keskpaigas on üks kast, mis on tulvil lugusid, mida kasutame igapäevaseks navigeerimiseks. Selle kasti raamid on läinud aastatega tugevamaks, kaitstes meie lugusid ja seisukohti välise sekkumise eest.Kui keegi summeerib, sõnastab ümber ja kordab sõnu, mida ütleme, ning pilte, mida loome, suudame näha oma lugusid kõrvalt, väljaspool oma mõtlemist. Teise lugu kuulates saab coach täpselt määratleda võtmearusaamad, mis seda koos hoiavad. Sõnastamine võib tuua selgust valikusse, mida coach´itav tahab teha, kuid mille tegemisega seotud ebamugavust ta väldib.Oluline on töötada seestpoolt väljapoole, kaevuda kliendi mõttemustritesse ja emotsionaalsetesse filtritesseTähtis pole niivõrd see, millist coaching´u mudelit kasutada, kuivõrd see, kuidas teist kuulata ja kuuldu põhjal tagasipeegeldusi teha, et aidata coach´itaval endast teadlikumaks saada ja ärgitada teda oma mõtteid kriitilisemalt vaatlema.Marcia julgustab testima coach´itava tõlgendusi ja oletusi. Oluline on märgata emotsionaalseid nihkeid vestluses, nii et coach´itav teadvustaks midagi uut, mitte ei piirduks juba olemasolevate mõtete ümberkorraldamisega. Läbi raamatu kumab Marcia sügav uskumus, et coach ise on suurim tööriist coach´itava hüvanguks. Ta soovitab tunnetada coach´itava emotsionaalseid muutusi ning kasutada uudishimu, et uurida välja, mis selle põhjustas.Raamat: "Coach´i inimest, mitte probleemi"
Autor: Marcia Reynolds
Lehekülgi: 216
Kirjastus: Äripäev
Loe näidislehekülgi siit.
Vaata ka juhtimiskonverentsi „Coaching 2023 PAUS“ programmi: https://bit.ly/3YjaUm8.
Kestvad lahendused kerkivad pinnale siis, kui mõtteid on korrastatud ja avardatudNegatiivsete mõttemustrite peatamiseks peab keegi teine meie mõtteid meile tagasi peegeldama, küsides küsimusi, mis panevad juurdlema: miks me niimoodi mõtleme. Peegeldaval uurimisel näeb coach´itav oma uskumusi, nagu need oleks uurimiseks lauale laotatud. Nõnda näeb ta oma loogikas peituvaid lünki ja iganenud seisukohti, saab hinnata uskumusi ning selgitada välja valikuid mõjutavaid hirme ja soove.Coaching vs. nõu andmine või tagasisideAutor usub siiralt, et coaching on lähenemine, mis on juhtimises tulemuslikum ja kõikidele osapooltele kasulikum kui harjumuspärane nõu andmine või tagasiside. Ta toob välja, et paljud juhid arvavad, et lihtsam on anda nõu kui võtta aega ja coach’ida teist ise lahendusi leidma. Nad ei saa aru, et aja säästmise asemel nad hoopis raiskavad seda. Kasulik teave, mida juhid tagasisidena annavad, tekitab tihti hoopis kaitsereaktsiooni või alandab enesekindlust, vähendades algatusvõimet ja uuenduslikkust.Olla kohal on palju tähtsam kui olla ideaalneCoach’ide vastutus on luua turvamull, et inimene saaks end mõnusalt iseendana tunda. Marcia kirjeldab võtteid, kuidas oma kohalolekut seadistada: enne kliendiga kohtumist tuleb teadlikult valida, kuidas soovid end tunda. Coach’i emotsioonid mõjutavad teise turvatunnet palju rohkem kui valitud sõnad.Lõpetuseks tõstaksin esile autori sõnumi: coaching on väärtuslik põhjusel, et mitte keegi ei muuda oma mõtteviisi ise. Isiklik vägi tuleb sellest, kui inimene tunneb, et teda nähakse, temast hoolitakse ja peetakse lugu.Soovin kõikidele häid mõttepartnereid!Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.