Sylvesteri vägi kütab tänastki Eestit

Sylvesteri müük Stora Ensole kolmeteistkümne aasta eest oli tõenäoliselt suurima tootmismahu müük terves maailma metsanduses. Selle tehinguga sai Eesti hoobilt juurde rohkem kui 70 miljonäri, kes külvasid selle raha Eesti majandusse. Neli Sylvesteri suurimat aktsionäri Mati Polli, Kaido Jõeleht, Peeter Mänd ja Urmas Nimmerfeldt, aga ka paljud teised sylvesterlased on Eesti majanduses mõjukad tänini.

Äripäeva veebis peatükkide kaupa ilmuv raamat „Varju hoidvate miljonäride kasvulava. Edulugu nimega Sylvester“ on soojalt soovitatav lugemine igale majandusest huvitatud inimesele, kes soovib näha kulisside taha. Äripäeva ajakirjanik Väinu Rozental on neid pakse eesriideid liigutada suutnud muljetavaldaval viisil. Intervjuud ligikaudu 70 sylvesterlasega on võimaldanud haaravalt sõnastada seni varjul olnud peatüki Eesti majandusajaloost, mille mõju on olnud vaid hoomatav – nüüd aga esmakordselt kirja pandud nii arvude kui ka suurtehinguga kaasas käinud emotsioonide keeles. “Olles kaks aastakümmet puidutööstuse teemal kirjutanud, huvitasid mind selle suurtehingu tagamaad,“ ütleb Rozental. „Tahtsin selle pildi kokku panna. Mind huvitas ka see, missuguse jälje on Sylvester jätnud.“

Sellest raamatust saab lugeja esmakordselt teada Sylvesteri osanike nimed pärast aktsionäride arvu suurenemist 2002. aastal, kui senisele 555 556 aktsiale emiteeriti juurde 10 000 008 aktsiat. Sylvesteri müügi raha laekus kahes etapis. Rozental on eri etappides välja makstud hinnad välja arvutanud: needki summad ja arvutuskäigud on avalikkuse ees esimest korda.

Aasta jagu enne seda, kui teoks sai ajalooline müügitehing, valmistus Sylvester börsile minema. Tänini on neid, kes kahetsevad, et see plaan teoks ei saanud. Indrek Neiveltil võib olla õigus: kui Sylvester oleks börsile läinud, oleks praegu Tallinna börsil üks miljardilise turuväärtusega firma. Teisalt olid tollased Sylvesteri müügiga seotud hirmud suuresti ülepaisutatud. Tõepoolest, Stora Enso ostis mõjuka konkurendi eelkõige selleks, et temast vabaneda. Ent Eesti metsatööstus on siiamaani siiski elu ja tervise juures, samas tõi see tehing Eesti majandusse hulgaliselt raha, 177 miljonit eurot, mida muidu ei oleks olnud. Ning see raha oli selliste inimeste käes, kes oskasid sellega midagi peale hakata.

Ja nad hakkasid peale: Sylvesteri endiste aktsionäride ainu- või kaasomandis on praegu rohkem kui 80 tegutsevat ettevõtet. Nende ettevõtete koondkäive oli 2014. aastal 250,15 miljonit eurot ja puhaskasum 21,01 miljonit eurot. Võrdluseks: Sylvesteri kontserni omandanud, praegu AS Stora Enso Eesti ärinime kandva kontserni käive oli 2014. aastal 185,85 miljonit eurot, kasumit teeniti 9,82 miljonit eurot. Need arvud kõnelevad enda eest.

Pisut üle poole kunagistest sylvesterlastest tegutseb endiselt metsandusäris. Teised on tegevusala vahetanud ja siin on spekter lai. Sylvesteris omandatud kogemusi kasutatakse personali- ja haldusteenuste osutamisel, tehnoülevaatuses, kinnisvarasektoris, mitmes põllumajanduse harus ja transpordis. Omaette väärtust kannab tollastes oludes haruldane, tänaseni edasi kantav organisatsioonikultuur, mis põhineb omavahel kokkulepitust kinnipidamisel ka juhul, kui kokkulepe ei seisa paberil.

Sylvesterist koos partneritega metsatööstuskontserni välja arendanud ning Sylvesteri kroonijuveeli Imavere Saeveski käima tõmmanud Margus Kohavat saab tänavu esinemas näha Äriplaanil (registreeruda saab siin).