Pensionäri suur võit

Äripäev kirjutas nädala alguses, kuidas pensioniturul lahvatas hinnasõda. Madalate kuludega pensionifondi lubanud ühistu Tuleva pole veel turulegi jõudnud, kui juba on konkurendid otsustanud uuelt tulijalt relvad võtta. Äripäeva toimetuse meelest sundis just ­Tuleva praeguseid tegijaid pingutama, et muuta oma fondid paremaks ja tulla välja ­uute teenustega. Konkurents muutus tihedaks ja see tuleb mõistagi kasuks nii tarbijale kui ka ettevõtjale.

Ärksamad pensionikogujad on juba pikemat aega siinset pensionisüsteemi kritiseerinud ja reformimise viise välja pakkunud. Nüüd läheb töösse mitu indeksifondi. Võib arvata, et kui need on mõnda aega töös olnud, naaseb ka kriitika, sest kuigi üks samm on astutud, siis veatuks see meie süsteemi veel ei tee. Tuleva loojaid ärritas kõige rohkem seniste pensionifondide arusaamatult kõrge haldustasu. Aktiivselt juhitud fondide tootlused jäid märgatavalt alla indeksifondidele, mistõttu võis nii mõnigi pensionikoguja tunda, et tema raha ei kasvatata hästi. Haldajad kommenteerisid kõrgeid tasusid nii, et tuleb katta kõik tööga seotud kulud. Lõpuks jäi ikkagi arusaamatuks, miks on vaja maksta töö eest, mis rahakogujale erilist lisaväärtust ei loo. Toideti panku, mitte iseennast, nagu peaks olema pensionifondide eesmärk.

Kuna Tuleva kogus palju poolehoidjaid ja tekkis reaalne oht, et ühistu hakkab pensioniturul kliente üle lööma, ei jäänudki senistel turu­liidritel muud üle, kui tegutseda. LHV teatas suve alguses, et toob peagi turule kaks indeksifondi. Nüüd andis Swedbank oma vastulöögi: nad vähendavad fondidega seotud tasusid ja alustavad värskete fondidega, mis suudaksid uute konkurentidega rinda pista.

Tuleb nentida, et pangad andsid järele üllatavalt kiiresti. Kui Tulevast polnud veel keegi kuulnudki, kordasid pangad justkui ühest suust, et haldustasusid ei ole võimalik alla lasta, kuna siis tuleks edasi tegutseda kahjumlikult – eriti veel praegu, kus pensionisüsteem ei ole saavutanud piisavat mahtu, et hindu langetada. Üllatus-üllatus, konkurentsi tihenedes leiti kiiresti lahendus – lisaks hindade langetamisele suudetakse ka uusi tooteid menüüsse lisada. Tähendab, puudu oli vaid tahtest.

Kui arvestada, et Eesti kogumispensioni fondide maht on ligi 3 miljardit eurot ja see kasvab, siis näiteks pool protsenti väikesem haldustasu tähendaks tulevastele pensionäridele miljoneid eurosid säästu. Kõik fondid ei ole veel haldustasusid alandanud, aga juba väike muudatus toob suure erinevuse. Kujutagem ette, kui palju säästame pikas plaanis.

Tarbija tunneb end langevate haldustasude valguses muidugi võitjana, aga ka pensionifondide haldajad ei peaks kiruma. Konkurentsi tihenedes tuleb küll rohkem pingutada, aga tulemus on kvaliteetsem. Mida rohkem suudab ettevõte tarbijale meeltmööda olla, seda kindlamalt lööb ta läbi. Ilmselgelt ei paku enamik pensionifonde praegu seda, mida kogujad ootaksid. Seda enam on põhjust muutusi teha ja oma väärtust kliendi silmis tõsta.

Tõenäoliselt on vähe neid, kes poleks kaubanduskeskustes pidanud kohtuma LHV agarate müügiinimestega, kes tahavad teada, kas ollakse ikka nende juurde juba mindud. Edaspidi võiks nad hoopis küsida, kuidas saaks nende pensionifondid tegutseda veel paremini. Millest tunneb tarbija puudust? Kes teab, äkki siit koorub järjekordne konkurentsieelis.