Teemaksuga läks ametnikel jälle kiireks?

Aasta algus tõi ühe uue maksuna autovedajatele kohustuse tasuda teekasutustasu kõikide üle 3,5tonniste veoautode eest, mis sõidavad Eesti teedel. Tasumiskohustusest teavitavad sildid said piiridele üles, kuid teekasutusmaksu tasumisvõimalused on just kohalike ettevõtjate jaoks ebamugavad ning nende arendamine on maanteeametil plaanis alles aasta jooksul.

Äripäeva hinnangul kannatab ka see maks sarnaselt teistegi praeguse valitsuse kehtestatud maksudega liigse kiirustamise all, kus maksumuudatused jõustatakse piisava eelneva analüüsita ja enne, kui ametkonnad on jõudnud kõik vajalikud ettevalmistused ära teha.

Teemaksu tasumiseks maanteeamet arvet ei esita ja ülekandega maksu tasuda ei saa. Seetõttu peavad karmimate sisekontrolli reeglitega ettevõtted, kus maksed nõuavad mitut kinnitust, olema maksu tasumisel loomingulised ja otsima ebatraditsioonilisi lahendusi. Võimalus on maks tasuda sularahas mõnes piiripunktis või teha ülekanne juhatuse liikme isiklikult pangakontolt. Kilekottidega sularaha tassimise aeg võiks Eestis olla juba minevikku jäänud, kuid parema võimaluse puudumisel tuleb see mõnel ettevõttel ilmselt siiski taas meelde tuletada.

Maanteeamet on probleemidest teadlik ning kinnitab, et teekasutusmaksu tasumise võimaluste muutmine paindlikumaks on ameti selle aasta prioriteet. Vajalikud arendused on plaanis teha nii kiiresti kui võimalik. Teemaksu tasumisega nii kaua oodata pole ettevõtetel paraku võimalik. Maks tuli tasuda juba aasta alguseks ning tasumata jätnuid ähvardab trahv. Uus maks peaks riigikassasse tooma ligikaudu 17 miljonit eurot.

Ettevõtetel on uue maksuga seoses teisigi küsimusi. Näiteks on jäänud arusaamatuks, kas lisaks teemaksule tuleb endiselt tasuda ka raskeveokimaksu ning mis saab tasutud maksust, kui sõidukit tasutud perioodi jooksul teedel siiski ei kasutata. Need küsimused näitavad, et lisaks vajalikele tarkvaraarendustele on jäänud ametnikel aega napiks ka korraliku teavituse tegemise jaoks.

Iga uus maks toob endaga paratamatult ettevõtja jaoks kaasa lisaks otsesele kulule ka kaudseid kulusid, mis on seotud ettevõttesisese asjaajamise ümberkorraldamisega, andmete sisestamisega ja raamatupidamislike dokumentide koostamise ja haldamisega. Segadust iga uue maksu või korra kehtestamisel on niigi üksjagu ja riik ei peaks siin liigse kiirustamise ja sahmimisega seda veelgi juurde tekitama.

Eesti on olnud hea näide riigist, kus maksude tasumine on tehtud inimestele mugavaks ning kus maksukogumine OECD riikide seas seetõttu ka kõige efektiivsem. Maksuameti süsteemide seotus ettevõtete, sotsiaalkindlustuse ning pankadega, mis tagab näiteks tuludeklaratsiooni eeltäitmise, muudab maksude maksmise lihtsaks. Riik jätkab e-maksuameti uuendamist ka tänavu ning muudab loodetavasti hea veel paremaks.

Segadused ja kiirustamine uute maksude kehtestamisel töötavad sellele pikaajalisele trendile paraku vastu. Et maksud ka päriselt tasutud saaksid, tuleb ametnikel vajalikud arendused ja teavitused ära teha juba enne maksude kehtestamist, mitte jääda lootma ettevõtjate trahvihirmule.