Hein ja Kütt väärivad tunnustust

Kui Saaremaa sillal peaks päriselt ka olema mingit elulootust, siis ainult erakapitali toel. Nüüd on laual reaalne erasektori­ pakkumine ja riigi asi on otsustada, kas ettevõtjatega käed lüüa või mitte. Selge see, et päevapealt otsus ei sünni.Äripäeva meelest on Raivo Heina ja Raivo Küti algatus suurepärane näide era­kapitali algatusvõimest ja ettevõtlikkusest, mis väärib igal juhul tunnustust. 

Raske on sellegipoolest ette kujutada, et hiljem peaminister Jüri Ratas kohe pärast investoritega kohtumist teataks: "Jah, mehed, just seda oleme siin oodanud! Muidugi, teeme kohe!" Vägagi tõenäoliselt patsutatakse Heinale-Kütile sõbralikult õlale ning algab üks nõupidamiste, kohtumiste ja sõnasõdade jada, mis võib lõppeda otsusega, et tuleb tellida üks prominentne uuring.

Raivo Heina kavatsused on kahtlemata­ head ja plaanid kaunid. Ettevõte nimega­ Saarte Sillad on juba loodud ning mis­sugust koostöövormi riik ka ei pakuks, lubavad mehed silla ise valmis ehitada – leida selleks omakapitalina 100 miljonit­ eurot ning ülejäänud 300 miljonit kokku laenata. Viis aastat pärast­ silla valmimist lubavad nad sillafirma börsile tuua, et eduloost saaksid dividendide kaudu osa kõik need, kes soovivad investorina ettevõtmisse panustada. Sealt edasi järgmine samm oleks Hiiu- ja Saare­maa vahelise silla keskkonnauuringute alustamine – loomulikult eesmärgiga seegi sild ise rajada. Suure joone ja pealehakkamise puudust ei saa Heinale-Kütile kuidagi ette heita.

Ent riigi veenmine selles, et sild on parem kui praegune praamiliiklus, ei kujune kergeks. Vjatšeslav Leedo – kes oli ju eraettevõtja, tõsi, riigiga riigile kahjulikud lepingud sõlminud eraettevõtja­ – käest praamiliikluse äravõtmisega tegi riik põhimõttelise otsuse võtta see riigisisese liikluse lõik enda kätte. Tegelikult määramata ajaks. 

Praamiliikluse üleminekuga Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad kätte osa probleeme lahenes ja osa tekkis juurde, aga üks on kindel: riigi soovi hakata seda alles paari aasta eest tehtud põhimõttelist otsust muutma on pigem väike, et mitte öelda olematu. Alles hiljaaegu suure kisa ja kära saatel soetatud praame müüma hakata ei tundu riigiettevõttele ilmselt kuigi mõistlik mõte. Muidugi oleks nii riiki kui ka avalikkust alati võimalik veenda arvutustega, mis tõendavad, et peale mandri- ja saarte vahelise ühenduse olulise parandamise säästab Heina ja Küti plaani elluviimine ka maksumaksja raha. 

Ent Äripäev leiab, et kõike, mida saab teha eraettevõtja, peakski tegema eraettevõtja­ ja mitte riik. Riigiettevõtte korraldatud ja igapidi doteeritud – alles eelmise aasta sügisel teatati dotatsiooni suurenemisest 21 protsendi ehk nelja miljoni euro võrra – praamiliikluse asemel on erakapitali rahas­tusel sündinud sild põhimõtte poolest iga kell etem. Seetõttu soovitame riigi tuge küsima läinud Heina-Kütti tähelepanelikult kuulata. Erakapitali tagasilükkamiseks peavad olema väga hea põhjendused. “Me ei viitsi ümber mõelda”, “alles me selle asja­ ära lahendasime” või lihtsalt “las jääda nii, kui oli” kindlasti ei sobi.