Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohava-Kirjaneni vastasseisu uus vaatus

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Raul Kirjanenil on oma tselluloositehast rajades Kohavalt-Pollilt avatuse suhtes üht-teist õppida: küsimused ootavad vastuseid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäeval on hea meel, et suurettevõtja Raul Kirjanen on oma uue tehase rajamise plaanid lõpuks avaldanud ning Kohava-Kirjaneni prominentne vastasseis on saanud konkreetsema sisu: sellal kui Tartu külje alla tahab kerkida Margus Kohava ja Aadu Polli puidurafineerimistehas, on Kirjanen saavutanud kokkuleppe USA biotehnoloogiafirmaga Sweetwater oma puidurafineerimistehase rajamiseks siinmail.
    Parimal juhul hoiavad konkurendid teineteise tegemisel silma peal, hoolitsedes ühtlasi selle eest, et mõlemas tehases kasutatavad tehnoloogiad oleksid tänapäevased ja loodussäästlikud. Konkurents on igal juhul hea, ja kuigi Kohava-Polli tehase kava on märksa mastaapsem, ajab Kirjanen oma tehases ikkagi põhimõtteliselt sama asja. Vähemalt esialgsete, erakordselt napisõnaliste teadete põhjal võib seda järeldada.
    Kas üks tselluloos teisest nii palju parem on, nagu Kirjanen püüab muljet jätta, eks see selgub siis, kui on täpselt teada, missugune on kummagi tehase kasutatav tehnoloogia sisu ja mõju poolest. Kirjanenilt pole esialgu muud tulnud kui suhteliselt krüptilise sisuga pressiteade – kõigile ajakirjanike täpsustavatele küsimustele on ta senimaani tabamatuks jäänud. See on kahtlemata miinuspunktiga nähtus: avalikkuse huvi tema ettevõtmise vastu on suur ja igati põhjendatud – seda enam, et Kirjanen on ise Polli-Kohava tehase rajamist kõvasti kritiseerinud. Ka puudub Kirjaneni nappidest teadetest tehase eeldatav asukoht, seda arusaadaavasti mitte juhuslikult. Seevastu Kohava ja Polli on kuude viisi avalikkuse risttule all seisnud ning vastanud kõigile võimalikele küsimustele – ka neile, millele neil tänase teadmise kohaselt ilmselt endalgi selget vastust ei ole. Sellisest avatusest võiks Kirjanen eeskuju võtta. 
    Vastuseis ootab ka Kirjaneni
    Kuigi Kirjaneni tehase eeldatav tarbitava tooraine maht on suurusjärgus 15 korda väiksem kui Kohava-Polli tehasel, on omad eeldatavad keskkonnamõjud sellelgi. Niisiis pole Kirjanenil põhjust eeldada, et kõik need, kes Kohava-Polli tehase rajamise vastu seisavad, tema ettevõtmist automaatselt tervitavad. Väiksema mahu tõttu võib ka eeldatav vastuseis kujuneda väiksemaks, kuid seda, et üldse mingit kisa ei puhke, pole kindlasti karta. See, et tema tehnoloogia on hea ja moodne, vajab kindlasti alles tõestamist nende inimeste silmis, kes peagi tehase asukoha teada saavad ja siis avastavad, et see on nende kodule päris lähedal.Kõige tähtsam on aga, et Kirjaneni huvid on nüüd avalikud ja argumenteeritud. Kui seni võis Kirjaneni tõrjuvuse taga Kohava-Polli plaanide suhtes näha eelkõige hirmu tooraine kallinemise pärast Graanul Investile – mis oli ka igati arusaadav –, siis nüüd on kummalgi suurettevõtjal oma tselluloositehase plaan. Mis tähendab, et tooraine pärast läheb veelgi kitsamaks. Teisalt aga on keeruline väita, et puidutoorme hinna tõus tingimata halb on. Kohapealne väärindamine tähendab ju ka seda, et tarvitatava tooraine eest ollakse valmis maksma väärilist hinda. 
    Keskkonnaaktivistid aga võivad muidugi Kohava ja Kirjaneni tehased ühte patta panna ja mõlema kohta käivad argumendid ühendada, saades tulemuseks, et kahte tehast Eesti kindla peale välja ei kannata. Teisest küljest on Kohava-Polli kui suurem ettevõtmine tohutut tähelepanu saanud ja selle kiiluvees võib Kirjanenil avalikus ruumis kergemat käekäiku loota.
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Reedel tehti kõige enam tehinguid Tallinna börsil
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.