Halduskulud pinnuks silmas ligi tuhandel suurettevõttel

Artikkel

- Kasulik
- Lennart Käämer
- 29. aprill 2017 kell 8:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Halduskulud pinnuks silmas ligi tuhandel suurettevõttel
Üks võimalus oma energiakulud kontrolli alla saada on andmeid kogudes. Turul on vastavate rakenduste vallas esimesed linnukesed lendamas, kuid üldpildis on teenused lapsekingades ja kallivõitu.
Rimi jälgib elektriarvestust tunnipõhiselt, kogudes kulunäitajaid erinevate tarbimisgruppide lõikes: külmasüsteem, küte ja ventilatsioon, üldelektri tarbimine (s.h eraldi kaupluse ning üldelektri oma). Partner AU Energiateenuse abiga kogutakse kulunäidud kokku, analüüsitakse ja tehakse vajadusel muudatused tarbimisharjumustes.
Elektrikulud veerandi võrra väiksemad
Teenuse eesmärk ongi korrigeerida ettevõtte kulusid, et tagada suurem kokkuhoid. Kogu tegevus toimub kaughaldussüsteemi abil, mis võimaldab saada ülevaate võrgus mis tahes ajahetkel. “Teenusepakkuja edastab info klientidele oskusteabena. Meie saame täpsemalt teada, kuhu ja kui palju elektrit kulub. Selle põhjal saame teha järeldusi, kas on võimalik kuskilt kulusid kokku hoida,” selgitas Rimi kinnisvarajuht Urmas Sildnik.
Senisest palju odavamad sensorid võivad akutoitel töötada aastaid ja side ulatub ka väga keerulistesse kohtadesse.
Peep Põldsamm
Levikomi juhatuse aseesimees
Arvudesse panduna on õnnestunud Rimil elektrikulu vähendada ligi 25%. Kuigi tegu on väärt süsteemiga, siis sellesse investeerimise otstarbekusest on Sildniku sõnul paljudel raske aru saada ja tihti on see ka kulukas.
Hädas sajad suurfirmad
“Kulude vähendamise eesmärgid pannakse paika enne konkreetse projekti elluviimist. Nende täitmist mõõdetakse iga päev ja tulemused on mõõdetavad nii lühiajalises lõikes, reaalajas või pikema perioodi jooksul,” rääkis AU Energiateenus OÜ juhataja Aivar Uutar.
Tegelik esmane probleem, mida lahendatakse, on tema sõnul mentaalne. Tihti pole ka pädev haldur enam teadlik, mis majas täpselt toimub ja kuidas edasi minna. Seega algab andmeseire usaldusväärse baasarusaamise loomisega hoone hetkeolukorrast. Alles sellele saab järgneda mõõturite paigaldamine, mõõtmisega alustamine ja energia- ning muude kulude mõjutamine.
Võtmekohaks andmete turvalisus
Kõigi nende sammude juures on suurim väljakutse andmete turvaline liikumine. Töökindla andmevahetuse tagamiseks on Uutari väitel 3-4 tüüplahendust, mida ta soovitab sõltuvalt hoone asukohast, mõõtepunktide arvust ja oma kogemuspagasist.
“Andmed üksi pole midagi väärt. Oluline on neid tõlgendades raha säästa. Mida kiiremini ettevõte sellega alustab, seda enam selle meeskonda aidata saame. Sest kõik võtab oma aja,” tõdes ta.
Halduse mõju ettevõttes on sarnane väikse kivi tiiki viskamisel tekkivate ringidega. Alguses mõjutab see vaid kitsast ringi hoonega tegelevaid spetsialiste, kuid aja möödudes tajuvad töö tulemuslikkust ka teised ettevõtte töötajad kuni finants- ja tegevjuhini välja.Uutar leiab, et Eestis on tuhatkond suuremat ettevõtet, kelle jaoks haldus on põletav küsimus. Praegu ei osata seda veel lihtsalt õigesti sõnastada. Hoonetesse rajatavad süsteemid ja investeeringud teenitakse tagasi nii energiakulude vähenemisest kui ka töökorralduse efektiivsuse tõusust.
Sensorid teevad kogu töö
Oleme Levikomis juba mõned aastad harjunud elektrinäitude puhul kauglugemissüsteemiga, kus elektrinäitude andmed edastatakse üle elektrivõrgu.
Uued asjade interneti võrgutehnoloogiad toovad andmete turvaliseks edastamiseks sensoritelt rakendusteni aga uusi võimalusi – senisest palju odavamad sensorid võivad akutoitel töötada aastaid ja side ulatub ka väga keerulistesse kohtadesse.
Asjade interneti toimimisloogika on iseenesest lihtne. Vastavalt sellele, milleks ja kuidas teatud andmeid on vaja koguda, valitakse sensorid ning tarkvararakendus. Sensorid ja tarkvararakendus valideeritakse värkvõrguga ning pärast sensorite paigaldamist hakkavadki andmed üle võrgu rakenduseserverisse voogama – on need temperatuuri, energiakulu (vesi, elekter, gaas, küte), liikumise, asukoha vm andmed.
Asjade interneti teenuste ja sensorite vajadust võib leida enamikust eluvaldkondadest. Näiteks Jaapanis tuleb sealne mobiilioperaator kohe välja tsunami hoiatussensoritega.
Sensorid aitavad hoida ära metsavargusi, kui neid palkidele külge panna, samuti juhtida valgusfoore vastavalt liiklusvoogudele, vältida tühisõite prügiveol, kiibistada koduloomi ja põllumeestel oma loomakarjadel silma peal hoida.
Peep Põldsamm
Levikomi juhatuse aseesimees
Päikseenergial töötav kauplus
Coopis arvestatakse energiatõhususe suurendamiseks erinevaid andmeid ja kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi lahendusi nii kauplustes, laos kui ka büroos. “Suures pildis võime lahendused jagada viieks,” selgitas Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.
Sise- ja välisvalgustuse kohandamine vastavalt külastajate ja töötajate liikumistrajektoorile ning kellaaegadele.Külmasüsteemide töötamisest tekkiva jääksoojuse kasutamine ruumide kütteks ja sooja vee tootmiseks.Ventilatsioonisüsteemi täppishäälestamine vastavalt kellaaegadele ja CO2 sisaldusele õhus.Pidev seadmete efektiivsuse analüüsimine ja nende muutmine või vahetamine energiatõhusama lahenduse vastu. Kui koju külmkappi või pesumasinat valida, on seadme energiamärgis küllaltki oluline kriteerium. Kauplustes on seadmete töömahud sadades kordades suuremad, mistõttu omab nende energiasäästlikkus väga suurt mõju nii energiakulule kui ka keskkonnale.2016. aastal avasime Ahjas esimese Coopi kaupluse, mis kasutab päikeseenergiat. Lisaks taastuvenergiale on hoone ehitusel kasutatud kohalike tootjate materjale. Päikesepaneelid katavad Illimari Konsumi hoone energiavajadusest neljandiku, mis arvestades kaupluse külmaseadmeid, valgustust jms on väga hea tulemus. Talvel on elektritootmine väiksem, kuid ka sel perioodil katavad päikesepaneelid osaliselt kaupluse energiavajaduse.
Hetkel kuum