Tööjõukriis on viinud ettevõtjad tupikseisu - töökäsi lihtsalt ei ole. Ühe variandina on pakutud välistööjõu suuremat kaasamist, kuid sellised lahendused tuleb hoolikalt läbi mõelda. Pealegi ei ole Eesti tööandjana eriti atraktiivne sihtpunkt, selgub tööandjate jutust.
*Märtsist 2017 pakub Politsei- ja Piirivalveamet nõustamisteenust, mis aitab nii Eestisse elama asuvatel välismaalastel kui ka neid värbavatel ettevõtetel saada personaalset nõu migratsioonivaldkonnas (https://www.politsei.ee/et/teenused/migratsiooninoustajad). Nõustajad töötavad eesti, inglise ja vene keeles ning teenus on tasuta. "Oleme selle kohta tööandjatelt ja teistelt partneritelt korduvalt positiivset tagasisidet saanud. Teenus on vajalik ja hästi tööle läinud," lisas siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Merje Klopets.
Tööandjate Keskliit:
Seaduste leevendamisega kindlasti jätkata.
Alandada palganõuet
Suurendada sisserändekvooti, veel parem see sootuks kaotada.
Valitsuse tasandil luua ametikoht ja inimene, kelle vastutus on hallata suurt pilti. Tema ülesanne on hoolitseda selle eest, et Eestile vajalikud välistöötajad leiaksid siia tulles eest keskkonna, mida oleme Work in Estonia programmi kaudu turundades lubanud.
Maxima Eesti:
Välistööjõu sisserände lihtsustamisel võtta eeskuju Austraalia sisserändepoliitikast.
Lihttööde puhul peaks sihtrühm olema noored, kellele pakutakse võimalust ühildada maailmas rändamist ja endale elatise teenimist.
Edendamist vajaks sisserännanute lõimimine ühiskonda.
Tasuta keelekursused. Samal ajal tuleb tutvustada meie kultuuri ja aidata kaasa igapäevaelu korraldamisel.
Tööjõuteema vajab läbimõeldud strateegilist plaani Senine ekspordivedur, masina- ja metallitööstus, oma 2200 ettevõttega ei saa kasvada ega julge uusi projekte ette võtta, sest oskustööjõudu lihtsalt ei ole.
Ukrainat ja Valgevenet Schengeni viisaruumi sees pole, kuid nende oskustööjõud ja keeleoskus sobiks meie masinatööstusettevõtete vajadustega. Me ei ole Lääne riikidele atraktiivne sihtkoht, kas või bürokraatia pärast.
Teine murekoht on tööjõukvoodi vildakas loogika. Tegemist on 0,1% alalisest elanikkonnast. Kui Eesti elanikkond väheneb, väheneb ka kvoodiga kehtestatud number. Kuigi just olukorras, kus väheneb tööjõuliste inimeste arv, oleks neid vaja juurde. Lätis, Leedus ja Poolas ei ole tööjõukvoote. Mis tähendab, et meie konkurentsivõime väheneb.
Teiseks vihastab tööjõukvoodi puhul, et riik dikteerib vaba turumajanduse tingimustes, kuidas käituda. Näiteks üheks tingimuseks on Eesti keskmine brutokuupalk. Tulemusena teenib välistööjõud paremat palka, kui samal positsioonil töötav eestlane. Välistööjõudu palgatakse, sest ilma konkreetse tööpositsioonita ei saa tehas toota. Võite ette kujutada, mis juhtub, kui selgub, et eestlane teenib vähem, kui samal positsioonil toimetav välistöötaja.
Välistöötaja majutamine, logistika ja bürokraatia toob ettevõtetele oluliselt rohkem kulusid, kuid sellest ei räägita. Palgatase on täna kujunenud nii, et pingioperaator teenib rohkem kui keskastmejuht, sest pingioperaatoreid ei ole.
Tööjõuprobleem vajab terviklähenemist ja -lahendusi. Oleme olukorras, kus kõik oleme kursis rahvastikupüramiidi muutuste ja elanikkonna vananemisega. Mis me saame kohe teha ja millised meetmed töötaksid pikemaajaliselt meie ettevõtete kasuks, kes ekspordivad ja toovad raha riiki?
Tööjõukvoot, hariduspoliitika, digitaliseerimise ja robotiseerimise meetmed, riiklikud stipendiumid majanduse jaoks prioriteetsetesse tehnoloogiate ja ekspordiga seotud valdkondadesse, kohesed muudatused kutseõppes. Riik peab fokusseeritult selle teemaga kohe tegelema hakkama, sest 12 kuud halba suusailma meile kõigile leiba lauale ei too.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.