Kuidas tööintervjuu raskematele küsimustele vastata?

Karta ei ole aga midagi – need emotsioonid on normaalsed. Tööandjaid ja töötajaid ühendav platvorm WayUp tegi õpilaste seas küsitluse ning leidis, millised on küsimused, mida peagi tööturule sisenevad noored kõige enam kardavad.

Tulemused on kasulikud nii personalijuhtidele kui ka tööd otsivatele noortele. Võtmetähtsusega on ausus, mille kaudu näitad ka oma tugevusi ja iseloomu. Valetamine ei ole kunagi hea. Allpool on välja toodud kolm tööintervjuude küsimust ja võimalikud vastused.

WayUp küsitles kokku 570 keskkooli- ja ülikooliõpilast ja nad leidsid, et kõige enam kardetakse just seda küsimust. Tegelikult ei ole seda küsimust vaja karta. Pea meeles, sa tunned ennast kõige paremini ning selle küsimuse kaudu on ennast kõige parem müüa. Kaota oma kahtlused ning võta omaks kõik oma elu saavutused.

WayUpi PRi ja kommunikatsioonijuht Elana Widmann seletab, kuidas sellele küsimusele läheneda. „Mõtle läbi kõik oskused, mida läheb konkreetse töö jaoks vaja. Seejärel mõtle läbi, mis on sinu tugevused ja pane kirja, miks sa sobid ideaalselt. Parim viis, kuidas olla veenev, on kasutada sama valemit nagu veenva essee puhul. Kõigepealt too välja oma tees, seejärel kolm argumenti, mis seda toetavad ja kokkuvõttev avaldus,“ ütles Widmann.

Selleks, et oma argumente paremini toetada, peaksid sul käepärast olema ka elulised näited. Mida rohkem infot argumenti toetab, seda parem. Kas sa juhtisid reklaamlehe kampaaniat, millega suurendasid firma käivet tuhandete eurode võrra? Kas sa leidsid mingi mooduse, kuidas mõne ettevõtte veebilehe külastatavust järsult tõsta? Ütle seda kõike oma tööandjale – nad tahavad konkreetseid näiteid sinu mõjust.

See küsimus võib sinu stressitaset kahekordistada – seda nii eraelus kui ka tööl. Sa hakkad küsima, mida sa elult tahad ja kuhu sa liigud.

Kui sa oled intervjuul, siis Widmanni sõnul tuleb sellele küsimusele läheneda nõnda. „Tööandja küsib seda küsimust selleks, et saada aru, kas sa oled keegi, kes väärtustab professionaalset arengut ja progressi. Kui sa sellele küsimusele vastad, siis peaksid seda meeles pidama. Kindlasti peaksid olema ka aus ja realistlik.“

Kui sa oled ametiredelil veel madalal ja tahad viie aasta jooksul kõrgemale jõuda, siis peaksid seda ka tööandjale ütlema. Häbeneda ei ole midagi. Pärast oma vastust võid intervjueerijalt küsida nõnda: „Kui inimesed on siin ettevõttes viis aastat töötanud, siis kuhu nad tavaliselt jõuavad?“

Kui sa teed ise intervjuud, siis peaksid silmas pidama seda, kuidas kandidaat tahab kasvada. Kui nad räägivad konverentsidest, haridusest ja oskustest, mida nad tahavad selle ajaperioodi ajal parema töö tegemiseks omandada, on see hea märk.

Me oleme kõik kuulnud, et peaksime oma nõrkused muutma tugevusteks. Muidu uje töötaja hakkab järsku suure rahva ees esinema ja ei karda enam tähelepanu. Üksik hunt hakkab järsku töömesilaseks, kes teeb kõigiga koostööd. Tegelikult tuleks hoopis kuulata, mida räägib Widmann.

„Ära peida oma nõrkusi, too need välja. Räägi nendest elualadest, kus sa tahad areneda ja ennast parandada. Jaga seda ausalt inimesega, kes sinuga intervjuud teeb. Eneseteadlikkus on üks peamisi asju, mida tööandjad väärtustavad. Nad tahavad, et sa saaksid oma oskustest aru ja paneksid need ettevõtte heaks tööle.“

Näiteks – kui sinu nõrkus on ajajuhtimine, siis võid ka selle välja tuua. Seejärel räägi, kuidas oled püüdnud seda nõrkust tugevuseks muuta. Ehk oled teinud omale plaani ning märgid kalendrisse asju üles?

Päeva lõpuks peaksid siiski inimeseks jääma. Intervjueerija saab aru, kui sa annad päheõpitud vastuseid. Tegelikult on intervjuu eesmärk aru saada, kes sa tegelikult oled. Ära unusta, et sina tunned ennast kõige paremini.