Zombie.ee

13. jaanuar 2011, 09:03

Eesti domeenireformi esimene tähtaeg kukkus 5. jaanuaril. Selleks ajaks pidid kõik eesti domeenid olema ümber registreeritud – kes ei jõudnud, võis oma armsa veebisaidiga hakata hõvasti jätma, kirjutab tänases Äripäeva internetiärimees Andrei Korobeinik.

Tegelikult midagi nii traagilist 5. jaanuaril ei juhtunud. Hilinejatele jääb veel üks kuu reageerimiseks ning alles peale seda lähevad unustatud domeenid kustutamisele. Alates 6. aprillist saab iga soovija talle meeldivale kustutatud domeenidele „uue elu“ anda – just sellest päevast kustutatud domeenid „vabanevad“ ja igaüks saab neid uuesti registreerida, demokraatliku printsiibi järgi „kes ees – see mees“.

Laupäevases Kuku Raadio saates Restart arutlesime me domeenireformi tagamaade üle ja olime selleks spetsiaalselt kutsunud külla need inimesed, kes seda reformi ellu viivad. Meie külalisteks olid üks Eesti Interneti Sihtasutuse loojaid, IT-firmade liidu juht Taavi Kotka ning sihtasutuse juhid Jaak Lippmaa ja Marek-Andres Kauts. Kõik kolm on omal moel legendaarsed; igaühel, nagu selgus, on reformist oma arvamus.

***

Esimese tasuta eesti domeeni registreeris akadeemik Endel Lippmaa 3. juunil 1992. aastal. Umbes 18. aastat hiljem, 2010. aasta juulis registreeriti viimane tasuta ee-domeen. Nüüd saab tutt-uue domeeni umbes 20 euro eest – seda on mitu korda rohkem, kui meie pisut vaestematel naabritel Lätis või märksa rikkamatel naabritel Soomes. Ka eu-domeen on tunduvalt soodsam, com-tsoonis aga saab uue nime isegi kolme euroga.

Kui üks tasuta asi muutub tasuliseks, saab ühiskond pahaseks – eriti siis, kui tegemist on sisuliselt rahvussümboliga. Ee-domeen on peeaegu sama armas, nagu Estonian Air või, hästi, Vana Tallinn, ehkki neid pole kunagi saanud tasuta.

20-eurost hinda põhjendas Lippmaa sellega, et Eesti Interneti Sihtastutus peab ju ka raha teenima. Taavi Kotka isegi tunnistas, et hind on tõepoolest veidi kõrge ning Kauts esitas sootuks põneva versiooni, et kõrge hind tõstab ee-tsooni turvalisust. Nimelt kipuvad häkkerid tema sõnul soodsatele domeenidele oma pahavara jätma, rasvane hind aga peletab neid eemale.

Kõrge või ei, aga hind on paigas ning selle tulemusena ootab 6. aprillil domeene must kolmapäev – ligi pooled neist kustuvad. Kauts arvas, et pea kõik sellised domeenid on „zombied“, mis kuuluvad kadunud firmadele, on tehtud ajutiste reklaamkampaaniate jaoks või hõljuvad lihtsalt niisama küberruumis. Võimalik, et tal on õigus.

Suurema tõenäosusega aga ei olnud hind paljudele pri.ee alamdomeenide omanikele lihtsalt taskukohane – seal asusid isiklikud pisikesed kodulehed ja nende eest küsitud hind on paljude jaoks lihtsalt liiga kõrge. Internetikommentaare lugedes selgub, et ka mitte-tulundusprojektid, näiteks külade või huviringide veebilehed on teinud oma valiku soodsamate tsoonide kasuks.

Veel märgilisem on see, et populaarne php-programmeerijate „kodupaik“ php.center.ee ja kujundajate seas menukas portaal vision.pri.ee kolisid end samuti parimatele jahimaadele – populaarsed võivad nad ju olla, kuid kui su veebileht ei teeni kasumit, on 20 eurot aastat sinu jaoks üsna tõsine argument. Et mitte öelda: ajuvaba kulutus.

Saatejuhtide kartusele, et äkki uued Rate.ee-d ja Delfi.ee-d ei saagi enam „ee“ tähti lõppu, arvasid kõik stuudiokülalised siiski, et seda stsenaariumit nad eriti ei usu. Taavi Kotka sõnul võiks rahvusvahelise ambitsiooniga projekt vaadata nagunii pigem kohe globaalse domeeni poole.

***

Üks domeenireformi väga tähtis tulemus on see, et kaob piirang „üks domeen ühe firma kohta“, mis, tunnistame ausalt, oli äärmiselt ebamugav. Kas nüüd saab registreerida mitusada uut domeeni nagu calvinklein.ee, eltonjohn.ee jms. ja teenida oma esimese miljoni, müües need domeenid vastavate kaubamärkide omanikele?

Meie äri-ideed kommenteeris Lextal advokaadibüroo vandeadvokaat Alar Urm, kes kuulub ka domeenivaidluste komisjoni. Komisjon loodi pool aastat tagasi ja ongi mõeldud selleks, et takistada cybersquattingut – nähtust, mille puhul keegi püüab võõra kaubamärgi pealt raha teenida, registreerides endale sarnase domeeni. Sedalaadi intsidendi puhul võib antud komisjon domeeni võõrandada ja üle anda kaubamärgi tegelikule omanikule.

Urm kinnitas, et sellisel viisil rikkaks saamine Eestis tõenäoline pole – komisjon teeb oma tööd efektiivselt. Ilmselt jääb võimalus oma domeeni tagasi nõuda ka neil, kes magavad ümberregistreerimishetke maha – kui kaubamärk kuulub sulle ja domeeni omandab ümberregistreerimise käigus keegi teine, võid sa hiljem domeeni ikkagi tagasi nõuda. Selline omapärane juriidiline kaasus.

***

Veel üks põnevust tekitav küsimus: kellele jäävad magusamad ümber-registreerimata domeenid? Kokku on neid mitukümmend tuhat ja nende seas leidub domeene, mille hinnaks võib vabalt kujuneda tuhat eurot või rohkem. Mida tähendab ümberregistreerimisel printsiip „kes ees – see mees“? Kas mõnel mehel on selles protsessis siiski väike edumaa?

Uute reeglite järgi peavad registripidajad – firmad, mille kaudu saab domeene registreerida – maksma selle privileegi eest soolase summa. Selle tagajärjeks aga on see, et ühe-kahe-kolme mehe-firmad ei jaksa enam domeene registreerida ja turule jäid vaid mõned suuremad tegijad. Nendelsamadel tegijatel on ka juurdepääs domeenide andmebaasi, mis lihtsurelikel puudub. Seega just nemad seisavad paremate domeenide eelisjärjekorras.

Oma kahtluste kontrollimiseks võtsime ühendust Zone.ee tegevjuhi Martti Varikuga kes kinnitas, et registripidajatele on selline tegevus keelatud. Kas see on keelatud ka registripidajate perekonnaliikmetele, sõpradele ja äripartneritele – jäi veidi lahtiseks, kuid me loodame parimat ja usume, et inimesed on ausad ja et häid domeene jätkub kõigile. Kes hakkakski raha teenimise nimel üle astuma väikestest keeldudest, mida on raske avastada ja võimatu tõestada.

Kauts selgitas pealegi, et domeenid ei vabane kõik korraga – protsess võtab aega 24 tundi. Näib, et paljude jaoks tõotab tulla üks põnev ööpäev.

Kui küsisime, miks ei müüda kustutatud domeene näiteks oksjonil, vastas Taavi Kotka, et selle peale reformi autorid lihtsalt ei mõelnud. Domeenide oksjoni abil – mida meil nüüd paraku ei tule - võinuks riik teenida mitu miljonit eurot ja see oleks andnud lisavõimaluse ka neile, kes oma domeeni ümberregistreerimise lihtsalt maha magasid. Kuid nagu öeldud – jääb ära. 

***

Kotka pidas domeenireformi läbi viimise peamiseks probleemiks kommunikatsiooni. Erinevad inimesed ei suhelnud omavahel piisavalt efektiivselt ja selle tulemuseks on kasutamata võimalused, ühiskonna pahameel ja igasugu veidrad viperused – eesti domeenihaldajaks on siiamaani näiteks Jaak Lippmaa isiklikult, mitte Eesti Interneti Sihtasutus.

Oleme domeenireformi oodanud pea viis aastat – nüüd viiakse see ellu ja jääb üle ainult loota, et tulemuseks on veelgi elujõulisem ee-tsoon. Ja et ka kümme aasta pärast lõppevad populaarsete eesti saitide aadressid sümbolitega „ee“.

Artikkel põhineb Kuku raadio igalaupäevasel saatel Restart, mida veavad Andrei Korobeiniku kõrval ka Henrik Roonemaa ja Mart Parve.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. January 2011, 16:25
Otsi:

Ava täpsem otsing