Miljonäride arv kasvab, võlglaste arv kahaneb

Äripäevale teeb asjade säärane käik muidugi rõõmu. Otse loomulikult meeldib meile, et miljonäride arv on kasvamas, sest see ühe grupi suhteline jõukuse kasv jõuab moel või teisel varem või hiljem kõigi meieni. Kuid veelgi enam teeb rõõmu, et deklareeritud tulu inimese kohta on kasvanud – mullu oli Eesti inimeste keskmine kuusissetulek 1000 krooni suurem kui tunamullu (vastavalt 11 800 ja 10 800 krooni) – ja seda kesk rasket kriisiaastat!

Vähem deklareerijaid. Üheks põhjuseks on tulusid deklareerinud inimeste koguarv, mis vähenes tunamullusega 3,9%. Kuid see ei tähenda ju automaatselt, et need 21000 inimest, kes tänavu deklaratsiooni ei esitanud, võiks keskmist alla tuua. Meenutagem, tänavu kadus võimalus esimese lapse pealt maksuvaba tulu maha arvestada ja sedagi, et kui inimesel on ainult üks töökoht, ta pole haiguslehel olnud ega aktsiaid müünud, ei peagi ta tuludeklaratsiooni esitama.

Talupojaloogika ütleb, et kui pole raha tagasi saada ega ka deklaratsiooniesitamiskohustust, ei hakka keegi seda ka esitama. Võib olla oleme optimistid. Samas, kui ka võlgade arv on Eesti kahanemas, siis ei tohiks vähem deklaratsioone siiski rohkem õnnetuid inimesi tähendada – keegi neid võlgu siiski ju tasub? Ja võlad vähenevad juba sellises tempos, et võlanõudja, Julianus Inkasso juhi teatel pole täna enam vestlustes klientidega põhiküsimuseks see, kuidas võlad kätte saada, vaid kuidas rohkem müüa. Ühel tegevusalal on turg hääbumas?

Aga naaskem miljonäride juurde. Sest tegelikult on see pikaks ajaks viimane aasta, mil me tuhandetest kodumaistest miljonäridest rääkida saame – äsja saabunud euro tegi meid kõiki vormiliselt 15,6 korda vaesemaks. Ehk, et kui me täna räägime 1947st isikust, kes mullu enam kui miljonikroonise aastasissetulekuga hiilgasid, siis tuleval aastal saame ilmselt kõneleda vaid paarikümnest miljonini jõudnud inimesest.

Mujal maailmas on asjad vastupidi. Veel üks eilne uudis kõneleb, et kogu maailmas on miljonäride hulk kasvuteel: üle miljoni dollari küündiva varandusega leibkondade arv kasvas mullu maailmas 12%, teatas Kauppalehti. Inflatsioon, mis teha, raha pole enam seda väärt, mis vanasti, ütleks nii mõnigi skeptik. Ja tõesti – peale hiljutist äkilist devalveerimist on täna keskmine valgevenelanegi puhtformaalselt miljonär. Kuid samast Kauppalehti eilsest teatest selgus ka, et tervelt 39% maailma rikkusest on kõigest 1% inimeste käes. Ja rikaste rahajõed kasvavad endiselt tavainimeste rahaojakestest kiiremini.

Kokkuvõttes on Äripäeval Eesti inimeste  üle hea meel. Paranevad sissetulekud ja ka maksekäitumine, vähenevad võlad. Samas on siiski, nagu alati, selleski meepütis oma väike tõrvatilk. Äripäeva meelest ei peaks maksu- ja tolliamet nüüd jumala eest käsi rüppe laskma. Vähenevad maksuvõlad ei tähenda, et maksuhalduri töö otsa saama hakkaks, nüüd tuleks kiiremas korras elukutselised maksupetturid käsile võtta. Siin on maksuametil me meelest veel tööd ja arenguruumi küllaga.

Autor: 1185-aripaev