Majanduses toimuv jätab oma jälje pensionifondidesse

10. august 2011, 09:44

Praegune rahutus finantsturgudel toob kaasa majandustegevuse aeglustumise kogu maailmas ja piirab majanduse kasvuväljavaateid, kirjutab Nordea pensionifondijuht Olli Enqvist.

Selle mõjud kajastuvad Eesti pensionifondide tootluses juba praegu ja ka lähemas tulevikus, sest Eesti on Euroopa ja maailma finantsturgudega tihedamalt seotud kui kunagi varem. Tõenäoliselt jääb pensionifondide tootlus lähitulevikus mõõdukaks ning püsib võrreldes 2008. aasta kriisile järgnenud kasvuperioodiga pigem pikaajalise keskmise ligi.

Pension on individuaalne. Mõju igale üksikule tulevasele pensionärile on raske hinnata, sest väga palju sõltub investori ajahorisondist – kui palju aega on tal pensionini jäänud.

Maailmamajandus seisab silmitsi väikse kasvu perioodiga ning ühtlasi vajadusega vähendada nii era- kui ka avaliku sektori võlakoormust. Seda ei ole võimalik teha aasta või kahega, vaid selleks on vaja rohkem aega, võimalik, et kolm kuni viis aastat. Lühikeses ja keskpikas perspektiivis ei ole mõistlik olla oma pensionivarade tootluse ootustes üleliia optimistlik, kuid liigseks pessimismiks pole samuti põhjust. Kui vaadata rohkem kui viie aasta perspektiivi, siis peaks praeguse võlakriisi tulemusena paranema Euroopa ja maailma finantstervis, millega kaasneb korralik majanduskasv ja riskiga seotud varade hea tootlus. Siis jõuame tagasi aega, kus Eesti pensionifondid jälle kiiresti kasvavad.

Arenenud riigid on mõistnud, et praegu on võlatase liialt kõrge. Seni on loodetud, et pidev majanduskasv lahendab võlaküsimuse iseenesest ning et senisel tasemel kulutamine võib jätkuda. Kuid on selge, et majanduskasv ei ole kunagi garanteeritud, mistõttu tuleb tegelikku olukorda kainelt hinnata – lõpetada üle võimete elamine ja vähendada võlataset. Praegune olukord karjub julgete poliitikute järele, kes oleksid valmis parema tuleviku nimel karme otsuseid vastu võtma.

Olen kindel, et jätkuva võlakriisi tulemusel need otsused tehakse – loodetavasti pigem varem kui hiljem – ning selle tulemusel on viie aasta pärast meie ees tugevamad ja tihedamalt integreerunud Euroopa Liit ja USA. See koos tugevate arenevate majandustega lubab maailmamajandusel juba keskpikas perspektiivis jälle korralikult kasvama hakata.

Ka Eesti moodsat ja avatud majandust ootab seoses arenenud maailma hetkeolukorraga ning selle taastumiseks vajaliku ajaga ees majanduskasvu aeglustumine, kuigi kohalik võlatase endast ohumärki ei kujuta. Pärast seda, kui arenenud riikide võlatase on kontrolli alla saadud, on Eesti heal lähtepositsioonil, et taastumise vilju nautida.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. August 2011, 09:45
    Otsi:

    Ava täpsem otsing