Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põrkuvad huvid pärsivad konkurentsivõimet

1185-aripaev 23. august 2011, 07:07

Eesti elektribörsil on hind olnud viimasel ajal piirkonna kõrgeim, mille põhjuseks on ümbritsevate riikide elektri defitsiit, kusjuures viga peitub eelkõige lõunanaabrite poliitikas.

Äripäev kirjutab tänases juhtkirjas, et see on järjekordne näide, kus Eesti, Läti ja Leedu potentsiaalne koostöö takerdub omavahelistesse vastuoludesse ja erinevate huvigruppide poliitilistesse vaidlusesse ja kasumijanusse. Kannatajaks on riigid ise, nende elanikud ning kogu piirkonna konkurentsivõime.

Olukord on vastuoluline. Ühelt poolt moodustavad Eesti, Läti ja Leedu Euroopa Liidus justkui saare, mil puuduvad ühendusteed, -liinid ja kaablid. Teiselt poolt ei suudeta kuidagi nende rajamises kokku leppida või neid kiiremas korras edendada.

Väikeriigid, kellele koostöö on eluliselt vajalik, mängivad poliitmänge. Teeb kurvaks, et Eesti on võtnud nõutu pealtvaataja rolli, selmet pakkuda ja otsida lahendusi. Lahenduse otsimise asemel nenditakse liiga tihti, et midagi ei ole parata.

Juba klassikaline näide on Balti ühise tuumajaama rajamine. Enam kui viis aastat tagasi ehk 2006. aasta märtsis pidasid esimese töönõupidamise Baltimaade energiafirmade juhid ning otsustasid läbi viia teostatavusuuringu, mis sai ka positiivse hinnangu.

Tänaseks on Leedu sisepoliitiliste vaidluste tõttu ühisprojekt sisuliselt sumbunud. Rivaliteedi tõttu kipuvad venima ka elektrikaablite rajamise projektid, näiteks Rootsist Lätti või Leetu. Samal ajal ohustab kogu endiselt energiasaare staatuses Baltikumi energiapõud.

Teiseks näiteks sobib Rail Baltica. Viimane on takerdunud, sest näiteks Läti poliitiline eliit on üksmeelselt eelistanud Põhja-Lõuna (ehk näiteks Rail Baltica) raudteesuuna arendamise le panustada Ida-Lääne suunda, näiteks Moskva-Riia kiirraudteesse. Sisuliselt sõltub Balti raudtee rajamine sellest, kummasuunaline huvigrupp jääb Lätis peale. Samalaadsed arengud valitsevad Via Baltica väljaehituses.

Kolmanda näitena saab tuua sarnased läbirääkimised Balti riikide ühise veeldatud gaasi ehk LNG-terminali rajamiseks. Kuigi optimistlikud prognoosid lubavad kokkuleppeid sügiseks, on reaalsem, et nendei ei jõuta. Nagu tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Einari Kisel: üht projekti, mis sobiks kõigile kolmele riigile, praegu ei ole. Tegelikult ei ole ühte lahendust ka riigipõhiselt, näiteks Eestiski on olnud mitu konkureerivat projekti. Osapooli justkui ei heidutaks Baltimaade jätkuv sõltuvus Gazpromist, mille vähendamine peaks olema kokkulepete nurgakiviks.

Poliitilise tahte puudumise tõttu seisab veel rida ühisprojekte. Nii pole suudetud kokku leppida ühiselt lennuväe rajamises – Balti õhuruum oleks kaitseta, kui meid ei valvaks NATO liitlaste võõrlennukid. Kui järgi mõelda, et meenu lähiajaloost ühtegi tõsist ja pikaajalist toimivat koostööprojekti.

On levinud arvamus, et vaid väikeriigid saavad väärtuspõhist poliitikat ajada, kuna neid ei kammitse suurriikidele omased huvid. Balti riikide näide seda paraku ei tõesta. Eesti vaatab Põhjamaade poole, Leedu Kesk-Euroopasse ja Läti pigem itta. Nii on Balti koostöö vaid idee ning Balti kett kõigest sümbol, millel puudub reaalne sisu. Kas seda on vajagi? Küünikuna võiks sellesuunalistest püüdlusest ju loobuda, kuid jäädes realistiks ja pragmaatikuks, on sisuline koostöö lihtsalt eluliselt vajalik. Vaid selle teesklemisest ei piisa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. August 2011, 10:41
Otsi:

Ava täpsem otsing