Avastamata võimalus - golfiturism

26. august 2011, 07:47

EASi turismiarenduskekskuse direktor Tarmo Mutso kirjutab tänases Äripäevas, et golfiturism on Eestile veel avastamata võimalus.

Golf on globaalses mastaabis kinnisvara ja turismiäri. Audiitorfirma KPMG hinnangul on Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika golfitööstuse ühe aasta käive 15 miljardit eurot ehk võrdne kuue viimase suveolümpiamängude korraldamise maksumusega. Golfi puhul on tegemist hiiglasliku globaalse majandusharuga, mida Eesti spordiajakirjanikud peavad meelelahutuseks ning meelelahutusajakirjanikud omakorda spordiks.

Eestis on golf noor ja jätkuvalt arenev valdkond, kuid selle spordiala ja harrastuse mõju meie majandusele, ei tohi kindlasti alahinnata. Eestis on pisut enam kui paar tuhat golfimängijat ning kuus täismõõdus ehk 18-rajaga golfiväljakut, millel kohalike mängijate kõrval teevad golfituristid aastas 22-23’000 mänguringi. EASi poolt vaadates on golf suurepärane võimalus propageerida aktiivse puhkuse ja vabaajaveetmise võimalusi Eestis, tutvustada Eestit kui turismisihtkohta Euroopas, tuua siia golfituriste ning anda tööd ja leiba kogu Eesti turismisektorile.

Golfiturist on hea klient - üldjuhul ei reisi ta üksi, on keskmisest kõrgema maksejõuga ja jätab tavaturistiga võrreldes riiki paar korda rohkem raha. Seda muuhulgas ka seepärast, et peatub reeglina sihtriigis pikemalt, sest soovib riigis, kuhu on reisinud, mängida mitte ainult ühel, vaid mitmel väljakul. Keskmiselt jätab iga golfiturist Eestisse ööpäevas mitte vähem kui 200 eurot, millest kuni 40% moodustavad otseselt golfiga seotud tasud ning vähemalt 60 protsenti muud kulutused (hotell, transport, restoranid, sisseostud jms). Nii toovad golfituristid Eestisse aastas ligikaudu 5 miljonit eurot. Võluv perspektiiv on see number kahekordistada ning tõik, et niisuguse rahavoo jõudmine Eesti majandusse on kasulik, peaks olema mõistetav ka golfi- või majanduskaugele inimesele.

Lõviosa (85-90%) Eestit külastavatest golfituristidest moodustavad Soomlased, kokku 10-12 000 inimest, kes teevad Eesti golfiväljakutel hinnanguliselt 20’000 mänguringi aastas. See number võiks reaalselt olla 2 korda suurem, sest Soomes on kokku 140’000 golfimängijat. Võttes aluseks eesmärgi suurendada Soome golfituristide arvu 10-15% aastas, kulub selle tasemeni jõudmiseks mitte vähem kui 5 aastat. Golfituristide arv Eesti väljakutel ei kasva sellises tempos aga iseenesest. Põhiküsimus on, kuidas seda teha?

Kuus Eestis asuvat täismõõdus golfiväljakut ei ole Soome või Rootsiga võrreldes palju. Otse vastupidi. 30 aastat tagasi oli Soomes 20 golfiväljakut ja 7000 mängijat. Täna on Soomes väljakuid 150 ning ainuüksi eelmisel aastal kasvas Soomes golfimängijate hulk 7000 inimese võrra ehk ühe aasta jooksul kaks korda niipalju kui on Eestis golfimängijaid kokku. Rootsis on golfiväljakuid koguni 600 ja aktiivseid golfimängijaid üle poole miljoni.

Soome ja Rootsi näitel on just väljakute rohkus golfivaldkonna arengumootor. Ülaltoodud numbritele tuginedes, mahuks väiksesse Eestisse väljakuid juurde veelgi. EAS on Eesti olemasolevate väljakute rajamist ja arendustegevusi ka toetanud, kuid täna peab suurim areng selles valdkonnas toimuma välisturunduse ja –kommunikatsiooni alal. Eesti olemasolevate väljakute kvaliteet on hea, kuid paraku Soomes ja Rootsis vähetuntud. See on fakt. Selle põhjuseks võib välja tuua väljakute senise nõrga koostöö rahvusvahelisel suunal, mille parandamiseks asutati 2010. aastal Eesti Golfiväljakute Ühendus (EGVÜ) , kuhu kuuluvad Niitvälja, Jõelähtme, Suuresta, Otepää, Valgeranna ja Saaremaa golfiväljakud. Teine oluline kitsaskoht meie golfiväljakute arendustegevuses on rahvusvahelise turunduskompetentsi puudus.

Selleks, et suurelt mõelda, ühiselt tegutseda ja välisturgudel edu saavutada, peavad Eesti väljakud omama ühist visiooni, strateegiat ja tegevusplaani, nagu ka valdkonnapõhised põhjalikke teadmisi. Perioodil 2007 – 2013 on EAS juba investeerinud ja investeerib veel Eesti golfiväljaku turundus- ja kommunikatsioonitegevuste ning rahvusvaheliste võistluste korraldustoetusena kokku 278’000 eurot. Sealjuures on just rahvusvahelistel golfi-suurvõistlustel kanda Eesti golfiturismi arengus kaalukas roll, sest toovad Eesti golfiradadele rahvusvahelise golfiseltskonna, -meediahuvi ning seeläbi ka tuntuse.

Golfimängijate arv
Suurbritannia 1 400 000
Saksamaa 600 000
Rootsi 510 000
Soome 140 000
Tšehhi 45 000
Venemaa 3000
Eesti 2000
Läti 800
Leedu 450
Allikas: KPMG

Suuremad rahvusvahelised golfivõistlused Eestis
2011 World Cup European Qualifier (EGCC)
2012 Euroopa kvalifikatsioonivõistlus - Mid-Amateurs, Mehed 35-50 (EGCC) Euroopa Golfiliidu kalendrisse kuuluv võistlus (Saare Golf)
2013 Euroopa Meistrivõistlused seenioritele - Mehed 50+ (EGCC) Finnish Golf Tour etapp (Saare Golf)
2014 Euroopa Meistrivõistlused Naistele (EGCC)
2016 Euroopa Meistrivõistlused Meestele (EGCC)
Iga-aastane turniir Niitvälja Karikas (Niitvälja Golfikeskus)
Allikas: EGVÜ

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. August 2011, 09:18
Otsi:

Ava täpsem otsing