ÄP: küsige, mida Steve Jobs teeks?

1185-aripaev 07. oktoober 2011, 07:15

Pole kahtlust, et Steve Jobs oli üheaegselt erakordne ja vastuoluline inimene, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Jobs ei otsinud õigeid vastuseid, vaid leiutas need ise.

Ühelt poolt on tegu ajaloo ühe edukaima firmajuhiga ja innovatsioonigeeniusega. Teiselt poolt raske iseloomuga pigem autoritaarse juhiga, kes nii mõnigi kord kompas eetilisi piire. Steve Jobs mitte ei otsinud, vaid leiutas ise õiged vastused, püstitades eelnevalt ka õiged küsimused.

Kuidas saada ikooniks? Mõnes mõttes on Steve Jobs klassikaline näide Ameerika unistusest. Edukultuse etalon. Ere näide, kuidas eikellestki võib vähese ajaga saada keegi, kui vaid väga tahta ja selle nimel tööd teha.
Teisest küljest oli Steve Jobsi edu taga ettekirjutatud reeglite eiramine. Tema äri edu saladus peitub selles, et ta tegi sisuliselt kõik „valesti”. Juhtis Apple autoritaarselt ja kinniselt. Apple’i turunduseelarve võrreldes konkurentidega oli mikroskoopiline. Täpselt samuti nagu ka toodete valik - kui Apple on keskendunud kümnekonnale tootele, siis konkurendid sadadele või isegi tuhandetele.
Ilmselt aga suurim edu saladus on hoopis mõtteviisis. Steve Jobs müüs unistusi. Ta uskus, et kliente ei tohi kuulata, vaid neid peab pidevalt koolitama, et nad mõistaksid, millisest tuleviku tootest neil tegelikult vajaka on. Ühtlasi tõestas ta veelkord ilmekalt, et inimkond januneb uuenduste järele. Samas oli ta perfektsionist, kelle jaoks ainult parim oli piisavalt hea.
Unustada ei saa ka karismat- sõnuseletamatut miskit, mida ei õpita ja millega sünnitakse.

Eriline, kuid ikkagi inimene. Kõige selle valguses oli Steve Jobsi ka omad nõrkused, millest peamiseks oli konfliktsus. Tema alluvuses töötamisest räägitakse õudusjutte. Teisisõnu oli tegu pigem klassikaliselt autoritaarse juhiga, mitte psühholoogist administraatoriga.
Tõsi, laias pildis on viimaselgi omad eelised. Näiteks Apple’i suhtumine avatusse. Kui reeglina jutlustatakse tänapäeval organisatsioonide avatusest ja kaasatusest, siis Steve Jobsi uuenduslikke ideid ja plaane töötati välja kitsas ringis suure saladuskatte all. Ja see tõi edu.
Steve Jobsist rääkides ei saa mööda ka teisest inimlikust varjuküljest. Eetilistest dilemmadest ja seaduslikkuse piirimail käimisest, näiteks aktsiaoptsioonide jagamine oma tippjuhtidele ja -spetsialistidele vahetult enne oluliste sündmuste avaldamist.
Ning, vaatamata oma erakordsusele, järgis ta ka vähemalt üht raamatureeglit lausa perfektselt – ta selgelt eristus teistest.

Mõjukaima mehe saladus. Ilmselt ei ole maailmas ühtegi teist inimest, kelle surmateade leiaks kajastust kõigi tähtsamate meediaväljaannete esiuudisena. Ettevõtja, kellele kaastundeavaldusi pühendasid lähedaste ning sõprade kõrval presidendid, investorid, konkurendid, alluvad ja tarbijad üle maailma.
Steve Jobsist jääb maha mõjukas pärand. Ta muutis maailma - seda, kuidas tarbime muusikat, meediat, infot ning kuidas omavahel suhtleme.  Jah, ka varem olid olemas mp3-mängijad, puutetundlikud telefonid ja tahvelarvutid, kuid Steve Jobs viis need suurelt ja laialt igaühe igapäevaellu.
Ilmselt on Steve Jobsi eripäraks seegi, et teda on võimatu kopeerida. Aga ehk tasub proovida. Alustades näiteks küsimusest, mida Steve Jobs teeks?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. October 2011, 06:40
Otsi:

Ava täpsem otsing