Advokaat: taastuvenergia toetused kui õigusriikluse proovikivi

Eelmisel nädalal ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja kavatsuse reformida taastuvenergiatasude süsteemi selliselt, et toetuse maksmine seatakse sõltuvusse börsihinnast, taastuvenergiaallika või tootmisviisi liigist ning Eestis taastuvenergia tootmisele seatud üldise lae saavutamisest. Uue süsteemi jõustumiseni loodab ministeerium jõuda 2013. aastal. Ministeeriumi poolt ei ole seni antud selgitust, kas toetussüsteemi muudatused puudutavad kõiki taastuvenergia tootjaid või üksnes neid, kes seaduse jõustumisest uute tootmisseadmetega tootmist alustavad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kava rohkem lahtiseletavat seaduseelnõud ega seletuskirja, millest saaks uurida seaduse vastuvõtmise täpsemaid tagamaid ning seadusega kaasneda võivate mõjude analüüsi, ei ole samuti laiemale avalikkusele veel avaldatud. Selge on aga see, et riik on taastuvenergia toetussüsteemi reformikava planeerides ja välja töötades pannud tõsiselt proovile taastuvenergiasse juba investeerinud või veel investeerida kavatsevate ettevõtjate usalduse.

Riik põhjendab täna kehtiva toetussüsteemi muutmise vajadust eelkõige argumendiga, et toetussüsteem on tootjate suhtes ülimalt helde, mille peavad kinni maksma lõpptarbijad, kelle jaoks elektriarved on isegi kiires tempos kasvavad, eriti peatse elektrituru avanemise kontekstis. Siiski on ka taastuvenergia tootmine (samaväärselt mõistliku hinnaga elektrivarustusele) üks elektri siseturu direktiivi nimetatud elektrisektori avalikest teenustest, mille eest riik hoolitsema peab. Iga liikmesriik peab vastavalt Euroopa Liidu aluslepingu (Lissaboni leping) artiklile 194 tagama oma riigis taastuvate energiaallikate väljaarendamise ja seda nii energiaturu pikaajalise toimimise, varustuskindluse, konkurentsivõimelisuse kui ka keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmise kaalutlustel.

Vaadates tagasi aastatesse 2005-2007, kui Eestis kinnitati esimene elektrimajanduse arengukava aastateks 2005-2015 ning kujundati elektrituruseaduses välja tänased taastuvenergia toetussüsteemi põhimõtted ja süsteem ning võrreldes seda tänaste riigi seisukohtadega, siis on toimunud fundamentaalne muutus riigi suhtumises taastuvenergiasse ja selle tootjatesse.

Toona leiti, et Eesti peab täitma nii siseriiklikult kui ka Euroopa Liidu tasandil võetud taastuvenergia tootmise edendamise ja taastuvenergia uute tootjate turuletoomise kohustused, kusjuures rõhutati seda, et paratamatult kaasneb sellega elektrihinna tõus lõpptarbijatele, sest säästlikud elektri tootmise viisid on kallimad ning ei ole ilma riiklike toetusteta konkurentsivõimelised.

Vaagides väljakäidud toetussüsteemi muutmise põhimõtteid, tekib küsimus, kas praegused tootjad võisid investeeringuid tehes loota senise toetussüsteemi pikaajalisele stabiilsusele ning arvata, et kui riik investeeringu tegemise ajal lubas kindlas suuruses toetust kuni 12 aastaks, siis riik oma lubadust sellise perioodi jooksul, mis energiatööstuses tehtavate investeeringute tasuvusaega arvestades on tavapärane, murda ei saa. Teisisõnu, kas tänased taastuvenergia tootjad võivad ja saavad tugineda õiguskindluse põhimõttele ning nõuda, et nende suhtes ei või toetussüsteemi tagasiulatuvalt ebasoodsamaks muuta?

Õiguskindluse põhimõtte sisuks on lühidalt kokkuvõttes isikute usalduse kaitsmine, mis keelab riigil kehtestada õigusakti, millel on võrreldes varasemaga ebasoodne tagasiulatuv mõju. Sellest põhimõttest saab riik teha erandi üksnes siis, kui esinevad ülekaalukad põhjused. Täna selliseid ülekaalukaid põhjuseid peale tarbija jaoks elektrihinna tõusu välja ei kooru ning ka avatud debatt selles osas puudub.

Riik ei tohiks teha täna etteheiteid neile ettevõtjatele, kes omal ajal alustasid taastuvenergia tootmisega teadmata, kas äri osutub kasumlikuks või läbikukkunuks. Kui karistatakse neid, kes võtavad riske ja õnnestuvad, siis pole küsimus enam taastuvenergias, vaid laiemalt selles, kuidas me kujutame turumajanduse toimimist ette.

Ka Euroopa Komisjon on andnud selgesõnalise tauniva seisukoha tagasiulatuva taastuvenergia toetuste muutmise kohta. Nimetatud õiguskindluse põhimõtet siiski eiranud riikide vastu on algatatud mitmeid kohtuasju, mille lahendamine on veel pooleli, kuid mille eduväljavaateid hinnatakse kõrgeks.