Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- 30. jaanuar 2012 kell 4:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.ÄP: Kasum dividendiks, mitte emafirmale laenuks
Äripäeva arvates tuleb riigil takistada kasumi laenuna väljaviimist. Nii säilib meie eelis soodsa maksusüsteemina.
Eelmisel aastal toimus tõenäoliselt Eesti ettevõtlusajaloo suurim raha väljamaksmine, kui Swedbank maksis Eestis makse maksmata välja läbi aegade rekordilised 750 miljonit eurot. Seejuures panga kasum, mille väljamaksmisel oleks pidanud tasuma Eestis tulumaksu, seisab endiselt panga kontol.Selle kõrval on süvenevaks tendentsiks, et välisfirmad eelistavad siin teenitud kasumit välja võtta laenuna, mitte dividendidena, vältides või edasi lükates nii tulumaksu tasumist. Nii on siinsed firmad muutunud justkui hoiupõrsasteks, kus soodsalt raha koguda, hoiustada ja laenata.Swedbanki puhul torkab eelkõige silma 518 miljonit eurot, mis tuli omakapitali vähendamise arvelt. Kui selle asemel oleks makstud välja kasum dividendidena, oleks riigieelarvesse laekunud ligi 100 miljonit eurot tulu. Sarnast skeemi kasutasid eelmisel aastal enamik Tallinna börsi ettevõtetest. Kui oma- või aktsiakapitali sissemakselt on kõik maksud tasutud, on ettevõtjal õigus see vastavalt vajadusele välja võtta. Tegu ei saa olla pikaajalise käitumismudeliga, vaid pigem ühe- või kahekordse teguviisiga, sest kapitali suurus on piiratud.Kuid valdavaks on saanud ka, et välisfirmad eelistavad siin teenitud kasumit välja võtta laenuna, mitte dividendidena. Seda kasutab suurem osa tuntud ja tunnustatud ettevõtetest. Näiteks G4S Balticsil on 2010. aasta lõpus nõue emafirma vastu pea miljard krooni. Laenu annavad ka Neste, Stockmann, Henkel Makroflex jtOn tõsi, et emafirma maksab. Eesti firmale intressi ehk raha teenib firmale kasumit. Samuti, et igavesti kasumit välja võtmata ja sellelt makse maksmata ei saa jääda. Kuid selle varjuküljeks on, et Eesti majandusringlusest jääb välja potentsiaalne tulumaksu osa ning seda ettearvamata pikaks ajaks. See ei ole olnud praegu kehtiva seaduse mõte.Eesti maksusüsteem on soodne, mida nendivad ka needsamad ettevõtjad. Neile pole ka suurt vahet, kas maksta makse Eestis, Lätis, Rootsis või kusagil mujal. Asukohariik valitakse vastavalt sellele, mis on soodsam. Finantsjuhid tegutsevad aktsionäride huvides ning neilt ei ole võimalik nõuda vabatahtlikult suurema maksu maksmist just Eestis. Kuid samamoodi ei ole reinvesteeritava kasumi tulumaksuvabastuse mõte, et see kehtib maksuvabastusena väljamaksmata kasumile, mida siis emafirma saab piiramatus koguses laenuna välja võtta.Eesti huvides on, et teenitud raha jääks Eesti majandust kosutama. Üks kaalumist vääriv võimalus on laenudele piiratud tähtaja kehtestamine ja intressinõuete tõstmine tasemele, mis motiveeriks laenamise asemel kasumit dividendidena välja võtma. Kuid see ei pruugi töötada. Näiteks kontsernikonto süsteemi puhul on laenu pikkuseks üks öö, kuid nii 365 korda aastas. Siirdehindade regulatsioon peaks omakorda tagama, et kogu välja laenatava raha pealt saavad Eesti ettevõtted intressi ja tulevane kasum on selle intressi võrra suurem. Grupi ettevõtete vahelised tehingud peavada olema tehtud turuhinnas ja kui nad seda ei ole, on riigil õigus saamata jäänud tulu vaadelda erisoodustusena ja nõuda sellelt vastavad maksud.Küll aga võib näiteks kasumi väljamaksmist laenuna käsitleda kui teeseldud tehingut, mis ei ole lubatud.Autor: 1185-aripaev- Hetkel kuum
Seotud lood
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.