Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Karl-Eric Schneider
- 21. märts 2012 kell 4:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Ministeeriumi tervisepäevad – varjatud maksutõus
TV3 uudistes räägiti mõni aeg tagasi sellest, et inimesed pelgavad haiged olla, sest kaotavad kolme päeva töötasu, tuletab Itella Informationi tegevjuht Karl-Eric Schneider meelde. Tõtatakse pooltõbisena apteeki, soetatakse gripiravimid, et järgmisel päeval tervelt taas tööl olla.
Alates juulist 2009 on seadus selline, et kolme esimese haiguspäeva eest ei maksa haigushüvitist keegi, kolme järgmise eest maksab tööandja ja ülejäänute eest haigekassa.Uudist kommenteeris sotsiaalminister Hanno Pevkur, kes pidas haigushüvitiste maksmise jagatud vastutuse korda rahalises mõttes parimaks võimaluseks. Samas võimaldab sotsiaalministeerium oma töötajail jätkuvalt kasutada kolme tasustatud tervisepäeva.Ministri kinnitusel kasutavad seda võimalust ka paljud eraettevõtted ja asutused, ta pidas motiveerijaks inimeste töölhoidmisel. Ilmselt ei saa seaduse mõtte tõlgendamisel kasutada põhjendust, et teised teevad ka nii. Minister tõdes ka, et ministeeriumis on palgad väikesed.Tasustatud tervisepäevad kaotati seaduslikult ära aastaid tagasi, kuid otse loomulikult on iga organisatsiooni juhil võimalik neid lubada.150 töötajaga ettevõtte juhina ei saa mina sotsiaalministriga tasustatud tervisepäevade asjus nõustuda, sest seadusandja peaks olema eeskujuks.Seaduse mõte oli jagada vastutus kolmele osapoole, töötaja, tööandja ja haigekassa vahel, aga ministeerium seda ei tee. Tasustatud tervisepäevad riigieelarvest elavas ministeeriumis on justkui varjatud maksukoormuse tõus ettevõtjatele, kes peavad need riigieelarve kaudu kinni maksma. Idee, et töötaja võtab vastutuse, on hea, ent kui see muutub tööandja vastutuseks, siis peaks alternatiividele mõtlema. Ilmselt peaks ministeerium haarama initsiatiivi ja kokku kutsuma töörühma, mis töötaks välja funktsioneeriva süsteemi. Täna maksab esimesed kolm päeva varjatult kinni tööandja, sest soovib tervet töötajat, ja töötaja vastustus on tööandjale delegeeritud.Üks lahendus võikski olla, et need kolm päeva jagavad omavahel tööandja ja haigekassa. Meil Itella Informationis on teistsugune süsteem. Anname aastas seitse päeva preemiapuhkust neile, kes aitavad tööd paremini korraldada ja ei puhka näiteks rohkem kui 21 päeva korraga. Eelmises töökohas maksime muide 750 krooni preemiat neile, kes aasta jooksul tervisepäevi ei kasutanud.Viimaks: ma olen täielikult selle vastu, et inimesed haigena tööle tulevad. Ravigu ennast terveks, see on ettevõtte toimimise huvides parim.- Hetkel kuum
Aimar Ventsel: pildikesi Moldovast, peidetud vaesusega venelikust riigist „kusagil seal“ “Istun seda jutukest kirjutades Chişinău Moldova rahvusköögi restoranis ...”
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Balti aktsiad jätkasid taandumist
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Funderbeami asutaja lahkub tegevjuhi kohalt
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Euroala majanduskasv hoogustus esimeses kvartalis Eesti majanduslangus Euroopa üks sügavamaid
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.