Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- 4. aprill 2012 kell 3:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.ÄP: lobisummad avalikuks
Äripäeva hinnangul on justiitsminister Kristen Michali plaanil luua Eestis lobitegijate register jumet siis, kui see ka tegelikult lobitöö avalikuks muudab, mitte ei jää formaalseks, sellal kui tegelikult saavutatakse kokkulepped ikka saunalaval.
Avalikud peavad olema ka lobitööle kulutatud summad – neid teavad tänases Eestis praegu vaid valdkonnaga seotud inimesed. Avalikkusele on see siiamaani tundmatu maa.Äripäev ei jaga tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi pessimismi, kelle meelest on lobijate registri loomine tühi töö. Oma huvide esindamine pole keelatud, ja oleks naiivne arvata, et kellegi huvid jääksid esindamata, kui see ka nii oleks. Kuid oma huvide esindamine peab olema avalik. Me ei pea lähtuma eeldusest, et registri olemasolul jääks tegelike kokkulepete saavutamine avalikkuse eest ikkagi varjule, otse vastupidi: nii avaliku võimu esindajad kui ka ettevõtjad peavad enesele teadvustama, et oma huvide kaitsmine on loomulik, kuid see ei tohi käia salaja.Ka ei arva me, et registrisse kuulumine peaks tingimata andma konkurentsieelise, nagu leiab AS Corpore juhataja Meelis Kubits. Pigem tähendab registrisse kuulumine teadvustatud vastutust, mis kuulub igasuguse seadusliku tegevuse juurde: registrisse kuulumine iseenesest ei muuda ühtki lobisti süljekausiks, vastupidi: avalikkuse tähelepanu saab olla ainult positiivne, kui asju aetakse hea tava kohaselt ja läbipaistval viisil.Alles märtsis kirjutas Äripäev, kuidas kaks pakendite taaskasutusorganisatsiooni üritasid vaikselt seadusesse sisse suruda endale soodsat muudatust. Nende tegevust soosis keskkonnaministeeriumi otsus salastada seadusemuudatuse ettepanek. Plaan nurjus, kui konkurent asjast pooljuhuslikult teada sai ja sekkus.Ameerika mudel ei pruugi Eestile kultuuriruumi erinevuse tõttu ehk kõige paremini sobida, Euroopa oma aga küll. Euroopas ei ole registriga liitumine kohustuslik, kuid vajalike euroametnikega kohtumisel loob see eeliseid. Iga registreerunud peab esitama põhjalikud andmed oma organisatsiooni kohta ning ühinema käitusmiskoodeksiga. Meie võiksime siit sammukese edasi astuda ja nõuda ka lobitööle kulutatud summade avalikustamist.Lobitööle kulutatud summade kirjapanemine ei pruugi olla kerge ülesanne, kuid see on vajalik, et vabastada valdkond seni sellega kaasas käinud negatiivsevõitu mainest. Nimelt registri loomisega kaasas käiv summade avalikustamine aitab tõmmata selge piiri seni hämaraks peetud lobitöö ja mõjuvõimuga kauplemise vahele, mistõttu peaksid sellest huvitatud olema ka lobitöö tegijad ise. Kui poliitiku igast kohtumisest lobistiga jääb maha jälg ning lobitööle kulutatud ressursside ülevaade on avalik, ei pea lobijad avalikkuse tähelepanu kartma ning ka poliitikud on paremini kaitstud enese mõjutada laskmise võimalike süüdistuste eest.Kui palju on Eesti Energia kulutanud lobitööle USAs, on meil tänaseks teada. Eesti Energia maksis USA põlevkiviprojektiga seotud lobitöö eest eelmise aasta viimases kvartalis 22 600 eurot.Tahame teada ka seda, mismoodi mõjutab Eesti lobistide töö Eesti poliitikute otsuseid, ning hinda, mida on mõne seadusemuudatuse eest makstud. Ainult nii saame otsustada, kas asju on aetud parimal viisil.Autor: 1185-aripaev- Hetkel kuum
Seotud lood
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.