ÄP: hinnas reaalharidus kasvatab jõukust

1185-aripaev 11. aprill 2012, 07:25

Äripäev kirjutas esmaspäeval, et Arengufondi analüüsi järgi peaks Eestis olema IT-spetsialiste praegusest 2-3 korda rohkem. Üheks olulisemaks ja ühtlasi pikaajaliseks võtmeküsimuseks on, kuidas tekitada eriala vastu varajast huvi, sest peibutada noored infotehnoloogiat õppima alles pärast keskkooli on tihti liiga hilja.

Äripäeva hinnangul tasub reaalharidus kõrgesse hinda tõstmist, sest see on üks kindel võimalus, kuidas Eesti jõukust kasvatada. Reaalhariduse omandanud saavad tööd mitmetes nn tarkades valdkondades alates ITst ja lõpetades inseneeriaga. Seni on aga Eesti haridussüsteemi vahekorrad teisele poole kaldu ning IT-haridus on siinkohal ilmekaks näiteks. Kuigi tegemist on kõrgelt tasustatud tarkade töökohtadega ning nõudlus vastavate spetsialistide järele on juba praegu ligi kolm korda kõrgem, kui on pakkumine, õpib Eesti kõrgkoolides arvutiteadust vaid veidi üle 4500 tudengi. Samas sotsiaalteadusi, ärindust ja õigust enam kui 22 000 üliõpilast. Humanitaariat ja kunste üle 9000 inimese.

Areng pidurdunud. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas sotsiaalteadusi või humanitaariat õpib liiga palju üliõpilasi, vaid selles, et arvutiteadusi ja laiemalt täppisteadusi õpib liiga vähe tudengeid. Tööjõupuuduse tõttu ongi juba Eesti potentsiaalne areng pidurdunud ning udune tulevik peletanud Eestist tulusaid investeeringuid. Näiteks Barclaysi pank käis tutvumas ka Eesti turuga, kuid otsustas pärast oludega tutvumist rajada oma IT-teenuste keskuse hoopis Leetu. Rääkimata sellest, et kohe leiaks töö IT-spetsialistid nii Skype'is, Playtechis, Webmedias kui ka Elionis.

Alternatiiv, kui me ise tarka tööd teha ei taha, aga jõukaks soovime ikkagi saada, on tuua vastavad spetsialistid mujalt maailmast sisse. Kuid sellelgi on omad takistused - ühelt poolt liigne bürokraatia ja ajakulu ning teisalt Eesti väga kõrged tööjõumaksud. Samuti võib takistuseks osutuda ühiskonna vastuseis.

Keeruline ülesanne. Kuna Eestis on piiratud ressurss ning tulevikus õpilaste arv madala iibe tõttu väheneb, tuleb selgelt seada paika hariduse prioriteedid. Eestis peaks selleks Äripäeva arvates olema reaalteadused. Siin seisab ees kõige kõvem pähkel. Kuna täppisteadustele saab keskenduda vaid suunates riigitellimusi ja -rahastust ümber ehk, vähemalt osaliselt, teiste erialade arvel, võib ennustada sellele suurt vastuseisu nende poolt, kelle rahastus paratamatult selle võrra väheneb. Selline vastuseis tuleb aga murda.

Selge on ka see, et reaalhariduse propageerimiseks ei piisa selle prioriteetseks seadmisest ülikooli tasemel. Olulisemgi on alustada reaalainete tutvustamist ja huvi äratamist alg- ja põhikoolis. Ainult kohustusliku matemaatikaeksami sisseseadmisega eesmärki ei saavuta, kuid võimalusi on mitmeid. Näiteks asendada osa tööõpetus- ja kunstitunde algklassides robootikaga, mis sisaldab üheaegselt käsitööd (roboti ehitamist) ja reaalaineid (arvutused, loogika). Ka matemaatika põnevamaks tegemine, näiteks pranglimise teel, sõltub praegu pigem õpetajast kui süsteemsest lähenemistest.

Samuti võiksid õla alla panna Eesti IT-ettevõtete juhid, alustades lihtsamast – koolides tundide ja praktiliste näidete andmisega huvi tekitamiseks. Aga seda ei saa teha üksi. Näiteks kui aprillis Skype Eesti juhiks asunud Tiit Paananen otsustaks võtta koolikülastuse oma iganädalasse kavva, kuluks tal Eesti koolide külastamiseks 4-5 aastat. Seetõttu tuleb ühise eesmärgi nimel seljad kokku panna. Et koostööd teha suudetakse, tõestab sel aastal käivituv IT Akadeemia. Alustame juba täna!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. April 2012, 20:15
Otsi:

Ava täpsem otsing