Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taskila: kuhu lendab Eesti ja Euroopa?
Nii Estonian Air kui ka meie partnerid ja konkurendid Euroopas on viimasel paaril aastal pidevalt rambivalguses. Tuhapilved, pankrotistumised, ühinemised – igale lennunduse käekäigust huvitunule tulevad need märksõnad kindlasti tuttavad ette, kirjutab Estonian Airi juht Tero Taskila.
Odavlennufirmad lendavad enamasti seni, kuni nende tegevust mingil kujul toetatakse. Pelgalt kulu ja nõudluse suhe on nende firmade valiku aluseks. Oma koduturu vajadust silmas pidav rahvuslik lennufirma ei saa seevastu lähtuda pelgalt kulust ja hetkenõudlusest. Jätkusuutlik liinivõrk eeldab stabiilset nõudlust, mis arvestab ka hooajalisust.
Seetõttu on teatud kindlate liinide teenindamise ja elujõulise ärimudeli ülesandega lennufirmade valikus omamoodi portfelli loomine. Kui ühel liinil on madalhooaeg, tuleb see kompenseerida nõudlusega mõnel teisel. Eesti turu väiksust silmas pidades on seega liinivõrgustiku säilitamisel ja arendamisel üks valik meelitada lisanõudlust väljastpoolt.
Usun, et kui suudame Estonian Airi eesmärgid kavandatud kujul ellu viia – pakkuda Eesti inimeste ja ettevõtete vajadusi arvestavaid lennuühendusi jätkusuutlikul moel, hindavad meie jõupingutusi ka kliendid.
Mis on olnud lennunduses viimaste aastate proovikivid? Mis on Eesti turu eripära? Kuidas kitsaskohti lahendada? Mis muutused Estonian Airi ootavad? Loe esmaspäevasest Äripäevast.