Artikkel

    Kestlikkusaruandlust tehes ei pea ettevõtjad nahast välja pugema

    PwC ESG-ekspredid Katre Kluust ja Merili Vares.Foto: Kerttu Metsar

    Kestlikkuse direktiiviga seotud aruandluskohustuse ees pole põhjust hirmu tunda, rääkisid saates "Äripäeva juhtimiskool" ESG-eksperdid. Nende sõnul ei aeta üleminekuajal rangust ülearu taga ning seni, kuni andmete kättesaadavus on veel ebaühtlane, on täiesti vastuvõetav, et aru antakse sellises mahus, nagu võimalik.

    Lisaks on kõik töövahendid, põhimõtted ja standardid avalikud ning hästi kättesaadavad. Aegsasti alustades peaks olema ka halduskoormus mõistlikult hallatav, selgitasid ESG-eksperdid Merili Vares ja Katre Kluust saates.
    Et kliimaolukorra halvenemist pidurdada, on Euroopa riigid leppinud kokku, et ELis püütakse aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsus. Selle niivõrd ambitsioonika ülesande peamine eeltingimus on see, et majandustegevuses toimuks väga suured muutused. Et need käivituks, peavad ettevõtted ja organisatsioonid hakkama arvestama sellega, mis mõju on nende tegevusel keskkonnale ja ühiskonnale.
    Selleks, et Euroopas majandus kliimaneutraalsuse suunas liikuma saada ja et sel rajal ka püsitaks, on EL oma riikidele koostanud äriühingute kestlikkuse direktiivi (CSRD). “Mõju” on selles direktiivis üks põhimõisteid.
    Eestis puutub selle direktiiviga otseselt kokku ligi 240 ettevõtet, kuid kaudselt hakkavad direktiivist tulenevat mõju tundma kõik ettevõtjad.
    CSRD, mõju ja kestlikkusaruandluse teemadel arutlevad saates ESG-eksperdid Merili Vares ja Katre Kluust.
    Nagu saates korduvalt meenutatakse, pole CSRD ja aruandluskohustuse eesmärk üldsegi mitte aruandlus ise, vaid see, et majanduses tekiks oodatud muutused. Kui ettevõtted oma mõjukohad ära tunnevad, tajuvad, mil määral on kliimamuutused neile riskiks või nemad ise kliimale riskiks, on neil võimalus tegevusi ja ärimudeleid korrigeerima hakata. Sedasi saab ettevõte end tuleviku suhtes vastupidavamaks muuta.
    Saates osalevad eksperdid juhivad Äripäeva Akadeemias koolitust "CSRD aruandluse mõistmine ja täitmine". Esimene koolitus toimub 6. detsembril.
    Saatejuht on Kerttu Metsar.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.