Mida on oluline jälgida maamaja soetamisel?

13. aprill 2017, 09:00
Kõige optimaalsem linna- ja maakodu vahemaa võiks olla umbes 100 km, et te ei kulutaks maale sõiduks liiga palju väärtuslikku puhkeaega.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170413/CM/170419858/AR/0/AR-170419858.jpg

Kevad on käes ja seetõttu kerkib inimeste huvi alati maa­majade ja suvilate soetamise vastu. Kuidas otsinguid alustada ning mida lisaks asukohale veel kindlasti silmas tuleks pidada, räägib ehitusettevõtja ja Visionplus Eesti OÜ juhataja Andres Jõgi.

Kõige esimese kriteeriumina tuleks paika panna distants linna- ja maakodu vahel – kui see on liiga suur, võib juhtuda, et kaotate iga kord maale sõites hulga aega väärtuslikust puhkepäevast. Kõige optimaalsem vahemaa võiks seega olla umbes 100 km. Kui asukoht või kaugus linnast on paika pandud, tuleb mõelda oma rahakoti suurusele ning vastavalt sellele valida välja 4–5 sobiliku hinnaklassiga potentsiaalset kinnisvaraobjekti, millega eeltööd alustada.
Kasutada võib loomulikult ka professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kuid siis tuleb arvestada lisaväljaminekuga, mis kinnisvara soetades lõpphinnas rahakotile kindlasti tunda annab. Kui aga vähegi on endal aega uurimistööks ja kannatust ringi sõita, saab selle töö väga edukalt ise ära teha.

Kalkuleerige oma vajadused võimalikult täpselt

Kindlasti tuleb eelnevalt kalkuleerida, mitu ruutmeetrit või tuba teie perel reaalset vaja läheb, ja mitte osta liiga suur maja põhimõttel, et paar-kolm tuba võiks olla igaks juhuks külalistele. Arvestage, et peate neid tube kütma ja hooldama ning sellega võivad kaasneda märkimisväärsed kulutused. Oleme oma klientidele andnud nõu kasutada külaliste majutusel ära näiteks pööningukorrus, mille saab kergemate ehitustöödega muuta üldjuhul elamiskõblikuks magamistoaks või teinud ka tühjalt seisvale soklikorrusele majutuskohti. Konkreetset nõu saab anda igale majale eraldi.
Lühidalt öeldes: ei ole mõtet soetada liigseid ruumikaid maju ja suvekodusid, et seal mõned päevad või nädalad aastas külalisi majutada. Uskuge, et nendes tubades käiakse ainult magamas ja elu maamajas või suvekodus käib siiski rohkem elutoas ja enamasti terrassil või aias.

Millised on hoone veetrassid ja küttesüsteem?

Maamajad asuvad tavaliselt asula servas, metsas või mõne veekogu ääres asulast eemal ja keskusest väljas. Vanematel maamajadel on üldiselt abihoone sauna kujul ja tualett väljas. Renoveeritud maamajadel on aga toodud veetrassid ja kanalisatsioonitrassid majja sisse ning lahendatud mugavalt sooja ja külma vee kättesaadavus. Seega tasuks enne kindlasti selgeks teha, kas teil on jaksu maja ka külmaperioodidel kütta, et veetrassid majas ära ei külmuks ja igal kevadel ei ootaks ees kraanide ja torude vahetus. Just see on üks peamisi muresid, millega kliendid kevaditi meie poole pöörduvad.
Suvilad on ehitatud enamasti nõukogude ajal ja asuvad aianduskooperatiivides, kus kruntide suurused on vahemikus 600–1400 m2. Vee- ja kanalisatsiooniga on suvilatel samuti maamajadel, kus abiliseks torude külmumise vastu on sageli paigaldatud alternatiivseks küttelahenduseks õhk-õhk-soojuspump või elektriradiaatorid. Kui teie valitud suvilasse või maamajja alternatiivset elektrikütet ei ole paigaldatud, tasub kindlasti enne ostu järele uurida, kas on võimalus trassidest vesi talveks välja lasta, sest see välistab külmumisohtu ja võimalikke lisakulutused kevadel.

Ostueelne kontroll olgu põhjalik!

Elamispinda tasub kindlasti vaatama minna päevasel ajal, kui on kõige rohkem valgust. Soovitatav on kaasa võtta ehitusalane ekspert, kes teostab ostueelse kontrolli. Kuna elamispinda ostetakse ikkagi teadmisega kasutada seda mitmed aasta(kümne)d, oleks targem võimalikest vigadest kohe alguses teada saada. Isegi esmapilgul tühisena näiva aknapleki või katuseräästa parandus võib tegelikkuses osutuda olulisemalt mahukamaks tööks, näiteks voodrilaua osaliseks väljavahetamiseks või katusesarikate ja roovituse proteesimiseks.
Olen kokku puutunud olukorraga, kus maamaja oli eelneva peremehe poolt osaliselt renoveeritud, kuid duširuum oli jäänud välja ehitamata. Joonistel, mis majaga kaasa anti, olid sanitaartehnika asukohad kenasti märgitud, ent puudus vajalik kanalisatsioonitorustik ja õues oli paigaldamata imbväljak. See tõi uuele perele hulga arvestamata lisainvesteeringuid ja kuna notaris oldi kinnitatud, et ostja on tutvunud kogu dokumentatsiooniga, polnud müüjalt võimalik ka kompensatsiooni küsida. Sellise olukorra oleks ära hoidnud ostueelseks ülevaatuseks kaasatud ehitusekspert.

Mida teha puuduste ilmnemisel?

Puuduste ilmnemisel tuleb müüjaga kokku leppida, kas kinnisvara müüakse koos puudustega või parandab müüja need enda kulul. Kui lepitakse kokku müüja kohustuses vead parandada, tuleb see kindlasti ostu-müügi lepingus ära märkida. Mõistlik oleks teha nii mainitud puudustest kui ka üldse elamispinnast palju pilte teha ja need kahepoolselt allkirjastada, lisades juurde, millise puudusega on tegu. Nii on hiljem võimalike vaidluste korral lihtsam oma väiteid tõestada.
Väga oluline on kontrollida, kas maja on ehitatud projekti järgi ning tehtud ümberehitustel on olemas kooskõlastused kohaliku omavalitsuse ehitusnõunikuga. Ka kasutusluba on oluline ja selle puudumine juba mõnda aega tagasi valmisehitatud majal võib olla ohumärk. On maju, millele paljud peremehed ei taotlegi kasutusluba, aga võimalike kindlustusjuhtumite ja muu korral hakkab see kindlasti rolli mängima. Kasutusluba annab kindlustunde, et antud kinnistu ehitusel on järgitud kõiki tuleohutus- ja ehitusnõudeid ja tegu on projekti järgi ehitatud kinnistuga.
Lõpetuseks võib öelda, et kui soovite ülejärgmiseks kevadeks suvilat või maakodu renoveerida, oleks tark juba talvel tööde teostaja välja valida ja temaga leping sõlmida. Järgmisel vara­kevadel on paraku juba olulisemalt raskem leida korralikku ehitajat, kellel suveks veel vaba aega oleks.
Visionplus Eesti OÜ on 2011. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev firma, mille töötajatel on ehituse alal pikaajalised kogemused. Kui enamik Eesti väiksemaid ehitusettevõtteid tegeleb üldehitustöödega, siis Visionplus Eesti on sihiks võtnud kohale transportida, tehnika ja materjalidega varustada kõik raskesti ligipääsetavad paigad ja väikesaared. Nad ei pelga transportida ehitusmaterjale kraanaga veokikastist parvlaevale või ATV kärus soode vahele, järgides seejuures kõiki ohutus-, turva- ja keskkonnanõudeid.
Ettevõtte referentside hulka kuuluvad nii moodsad uued eramajad kui ka ehitustöö Käsmus, Saaremaal, Pranglil, Läänemaal, Loksal, Muuksis. Nende tuntuim kätetöö on Tallinnas Rannamõisa teel asuv Pet­city loomakliinik. Kuigi peamised kliendid on eramuid ja suvekodusid ehitada soovivad erakliendid, teostatakse ka tootmis-, tööstus- ja abihoonete ehitust ning tegeletakse ehitus- ja renoveerimistöödega.

www.visionpluseesti.ee

Ehitusettevõtja ja Visionplus Eesti OÜ juhataja Andres Jõgi.

Tasub teada

Plussid ostetava kinnistu puhul:

  • Detailplaneeringu olemasolu
  • Hooned ja rajatised on ehitusregistris
  • Puurkaev uputatud süvaveepumbaga. Kaevule väljastatud kaevupass.
  • Elekter on toodud sisse maakaabliga. Kaugloetav elektriarvesti.
  • Tolmuvaba tee kinnistu piirini.
  • Talvine teehooldus on lahendatud (tasub täpsustada kohalikust omavalitsusest).
  • Imbväljak või ülepumpla niiskema pinnase puhul.


Kinnistu miinused:

  • Puudub detailplaneering.
  • Hooned ja või rajatised ei ole ehitusregistris või on asjaajamine pooleli.
  • Salvkaev või halvemal juhul üldse kaevu puudumine näiteks poolelioleval ehitisel, mis tähendab suuremat lisakulutust.
  • Kruusa- või muldkattega tee, millel puudub teehooldusnõue.
  • Tühjendatav reovee kogumismahuti.
Visionplus Eesti korraldab ehitusmaterjalide vedu Prangli saarele.

 

KOMMENTAAR:

Ehitame Läänemaale suvekodu ja alates 2013. aasta sügisest on meie ehitaja olnud Visionplus Eesti. Meil on olnud hea koostöö ja minu kogemuste põhjal teevad nad oma tööd väga hästi, asjatundlikult, kiiresti. Andres Jõgi oskab anda nõu igas küsimuses ehituse erinevates etappides, soovitab erinevaid lahendusi, seletab lahti, mida üks või teine lahendus endaga kaasa toob. Soovitan kõigile sellist ehitajat!“
Kärt Põldsam

Kui soovid rohkem infot, jäta kontaktandmed siia:

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. April 2017, 15:44
Otsi:

Ava täpsem otsing