Evari Ehitus – kaubamärk, mis paistab suisa kosmosesse

Evari Ehitus edu valemi võtab ettevõtte juhataja Rein Kala kokku lihtsa lausega: „Me tunneme oma tööd, ehitame hästi ja kvaliteetselt.”Järjepidevus, pidev areng ja innovatsioon on Rein Kala sõnul ettevõttele ühtjagu olulised: „26aastast ajalugu Eesti ettevõtlusmaastikul väga palju ei olegi, oleme olnud väga järjepidevad. Samas, kui meie valdkonnas on turul midagi uut, proovime võimalusel seda alati kasutada. Tahame oma klientidele pakkuda võimalikult häid lahendusi. Viimati oleme kasutusele võtnud alumineeritud iseliimuva aurutõkke ja paljude heade ehituslike omadustega vahtklaasi.”

Aurutõkkemembraani TECHNOELAST VB 500 SELFi näol on Evari Ehituse juhataja Rein Kala sõnul tegemist alumineeritud aurutõkkega, mis on ette nähtud auruisolatsiooni ehitamiseks tsingitud kandeprofiilplekist kandekonstruktsiooniga katusekonstruktsioonides. Seda materjali on eriti sobiv kasutada niiskete ruumidega ühiskondlike ja tootmishoonete katuste ehitamisel, kuid materjali on mõistlik kasutada ka normaalsete temperatuuri- ja niiskusrežiimiga hoonete auru­isolatsiooniks.

Esimene objekt, kus Evari Ehitus TECHNOELAST VB 500 SELFi kasutas, on SEBE uue hoone katus Tartumaal. Kuna ehitatud hoones hooldatakse ja pestakse busse, on auru ja niiskuse tase ehitises tavapärasest kõrgem. Lamekatust ehitati sellele hoonele selle aasta kevadsuvel.

„Sellistes kohtades tuleb aurutõkkesse suhtuda erilise hoolega, sest kui aur satub katusekonstruktsiooni, halvendab sinna sattuv niiskus oluliselt katuse soojapidavust, põhjustab hallitust, hakkavad toimuma veel muud mittesoovitud arengud,” räägib Kala. „Katuse kestvuse ja pika eluea seisukohalt on ülimalt tähtis takistada niiskuse liikumist katusekonstruktsioonidesse. Olgu see niiskus pärit siis kas katuse pealt või katuse alt.” 

Sõltuvalt ehitatavate hoonete või ruumide otstarbest lamekatused kas soojustatakse või ei soojustata. Soojustusmaterjaliks kasutatakse põhiliselt katusevilla, katusevahtu või kergkruusa. 

Uudse materjalina on lamekatuste ehitamisel hakatud kasutama vahtklaasi. Üks esimesi objekte Eestis, kus vahtklaasi suuremas koguses kasutati, oli Tartu südalinnas asuv vabaaja- ja kaubanduskeskus Kvartal.

„Vahtklaas on tugev ja tõhus soojustusmaterjal — see on pooridega klaas, mis paigaldatakse aluskonstruktsioonile põhiliselt kuuma bituumeniga. Tulemuseks saadakse väga heade omadustega soojustuskiht, selgitab Rein Kala ning jätkab: „Vahtklaas on tugevaim katustel kasutatav soojusisolatsioonimaterjal. Selle peamine eelis teiste soojustusmaterjalide ees on suurem tugevus ja hea niiskuskindlus. Vahtklaas koosneb 100% klaasist ega reageeri enamiku keemiliste ühenditega. Vahtklaas ei ole soodsaks elukeskkonnaks seentele, vetikatele, mikroorganismidele ja seda materjali ei läbi taimede juured, närilised ega kahjurid. Samuti ei mõjuta vahtklaasi omadusi vesi ega tuli.”

„Soojustus liimiti kuuma bituumeniga mitmes kihis kandekonstruktsioonile. Selliselt saadi korraga nii suurepärane auru­tõke kui ka katuse alumine soojust isoleeriv kiht. Vahtklaasi kinnitamiseks eraldi kinnitustüübleid vaja kasutada ei olnud. Vahtklaasist kihile ehitati peale pööratud ehk käidav lamekatus. Katuse all olevatesse ruumidesse aga ehitati kaasaegne ja populaarne V SPA keskus,” tutvustab Rein Kala.

Evari Ehituse tehtud tööde loetelu äratab aukartust: Ahhaa Keskus, Eesti Rahvusarhiiv, EMÜ Spordihoone, Lõunakeskuse mitu etappi, Kvartali Keskus, TÜ Chemicum, Lydia hotell ja paljud teised väärikad Lõuna-Eesti hooned. 

Märkimisväärne on ettevõtte enda uus kontor-ladu, kuhu sellel sügisel sisse kolitakse. Oma uue hoone katusele paigaldas Evari Ehitus firma reklaami, mis – sõna otseses mõttes – on nähtav ka kosmosest vaadates.