Artikkel
  • Läti DEAC ja Leedu DLC andmekeskused laiendavad Eestis äri

    Balti naabrite ühed jätkusuutlikumalt tegutsevad andmekeskuste operaatorid DEAC ja DLC kuuluvad mõlemad Šveitsi investeerimisfondile Quaero Capital ning nende sihiks on äri kasvatamine Eestis.

    Läti DEACi ja Leedu DLC andmekeskuste operaatorite juhatuse esimees Andris Gailītis.Foto: Erakogu
    Järgneb intervjuu mõlema riigi andmekeskuste operaatorite juhatuse esimehe ja tegevdirektori Andris Gailītisega.
    Miks peaksid Eesti ettevõtted kasutama Läti ja Leedu andmekeskusi?
    Asi pole tegelikult vaid Eesti ettevõtetes. Me elame kõrgtehnoloogia sajandil ning ettevõtted üle maailma kasutavad meie andmekeskusi Lätis ja Leedus. Sellist küsimust enam ei teki, miks Eesti ettevõte kasutab Google’i otsingumootorit või veebikoosoleku pidamiseks Teamsi.
    Kui võtta kõik kolm Balti riiki koos ja võrrelda neid mõne maailma piirkonnaga, siis on kõik kolm riiki koos umbes ühe suurlinna mõõtu. Seega ei pea siinkohal mõtlema vahemaale Tallinna ja Riia vahel, kuna andmesidevõrgu latentsusaeg on vaid mõni millisekund. Samas maailma mastaabis on andmekeskuse regionaalne lähedus ettevõtte juhtidele ikkagi oluline ja sel põhjusel eelistavad kliendid kohalikke või piirkondlikke pakkujad, et olla oma kasutajatele lähemal või ühendada oma ettevõtte erinevad filiaalid. Põhjused, miks Eestist pärit kliendid meid valivad, on erinevad, näiteks on oluline teatud sertifikaatide olemasolu, kiired võrguühendused või on Eesti ettevõtte meie andmekeskuse valinud oma äriandmete nö teiseks tagavara varunduskohaks.
    Oleme osa Lätis ja Leedus tegutsevate ettevõtete grupist, millel on kliente enam kui 40 riigist üle maailma. Igas riigis on meil vähemalt kaks meie endi omanduses olevat andmekeskust ning oleme selles sektoris üks suurimaid tegijaid Balti riikides. Lisaks oleme esindatud ka Frankfurdis, Amsterdamis, Stockholmis ja Helsingis.
    Kas ka odavam hind on põhjus, miks Eesti ettevõtted võiks teid valida?
    Me kõik elame samas Euroopa majanduskeskkonnas ja kasutame ka sarnaseid energiavõimsusi, seega on hinnad enam-vähem samad. IT-teenuse pakkuja valimisel on lisaks hinnale oluline arvestada ka selliste teguritega nagu teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja mugavus.
    Nõuetele vastavus ja erisertifikaatide olemasolu mängib samuti andmekestuste sektoris otsustavat rolli. Näiteks on sertifikaat PCI DSS oluline kõikidele finantsasutustele ja pangaasutustele maksekaardiandmete turvaliseks salvestamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. Kõik turul tegutsevad andmekeskused ei oma seda sertifikaati. Nii et erinevalt võib-olla Eestis levinud arvamusest ei ole hinnad Lätis kaks korda odavamad. Toonitan veel, et ettevõtte andmete varundamisel ja säilitamisel tuleb arvestada ka mitmete muude aspektidega kui vaid hind.
    Kuidas te hindate tänast olukorda, kui turvaliselt ettevõtted meie regioonis oma andmeid ja seadmeid säilitavad?
    Andmete kaotsi minek on üks ebameeldivamaid asju ettevõtluses – probleemid andmete kaitsmisel ja küberrünnakud võivad ettevõttele tuua laastavad tagajärjed ja suuri rahalisi kaotusi. Enamik meie piirkonna ettevõtteid on väikesed ja keskmise suurusega ning nad loevad oma raha väga hoolikalt. Mina teeks oma kogemuse pealt sellise üldistuse, et mida suurem ettevõte, seda suurem on ka arusaam andmekaitse tähtsusest.
    Peame pakkuma ettevõtetele erinevaid lahendusi või turvalisi viise andmete salvestamiseks, nimetan mõned võimalused: tulemüürid, andmete krüpteerimine, varukoopiad, ummistusrünnete ehk DDoS-kaitse ja avariitaastelahendused. Pakume ka erinevaid taristulahendusi nagu privaatsed pilveteenused või jagatud pilveteenused: äri on nagu mäng – tuleb leida ja pakkuda igale kliendile just temale sobivaid lahendusi. Meie oma Läti ja Leedu andmekeskustes pakume ettevõtete korporatiivsete andmete kaitsmiseks kõrgeimatele andmeturbe ja ohutusstandardi tasemetele, nagu ISO 27001:2013, vastavaid teenuseid, nii nagu seda nõutakse EL-is ja mujal maailmas.
    DEAC on seadnud omale ambitsioonikad eesmärgid kasvuks – täna ehitate Lätis veel ühte uut andmekeskust. Kui palju andmekeskusi teil praegu on ja mis oli põhjus uue rajamiseks?
    Mitme kohapealse andmekeskusega Lätis ja Leedus ning esindatud olemisega Frankfurdis, Amsterdamis ja Stockholmis laiendame oma IT-infrastruktuuri mahtu ettevõtete jaoks Balti riikides ja kaugemalgi. Täna on DEAC-il Lätis kaks suurt andmekeskust. Hetkel on ehitamisel kolmas, mille võimsus on 10 MW. Uus andmekeskus saab olema üks suuremaid mahutades kuni 1000 serveriseadmeriiulit, et rahuldada kasvavat vajadust andmekeskuste mahutavuse järele. Samuti oleme panustanud jätkusuutlikkusele ning uus keskus on ka kõige jätkusuutlikum piirkonnas. Leedus on DLC-l kolm andmekeskust, millest kaks omab Tier III taseme sertifikaati. Muide, Läti uus andmekeskus saab samuti Tier III sertifikaadi.
    Nõudlus andmekeskuste teenuste ja uute andmemahtude järele Balti riikides ja Euroopas kasvab kiiresti. Kahtlemata on sellele kaasa aidanud tehisaru ehk AI-areng. Tehisintellekti mudelite käivitamine võtab palju energiat. Tehisaru treenimisprotsess tekitab tohutu vajaduse ressursside järele, mille kasutuselevõtuks on vaja uskumatult palju kapitali, aega, ruumi ja energiat. Uues andmekeskuses plaanime pakkuda standardsuurusega serveriseadmeriiuleid jõudlusega kuni 20kW seadmeriiuli kohta ja suurt jõudlust vajava andmetöötluse (HPC) ning AI nõudluse rahuldamiseks kuni 100kW seadmeriiuli kohta.
    Samuti suureneb sõltuvus IT-infrastruktuurist ja -lahendustest tänu suurenevatele andmemahtudele peaaegu igas tööstussektoris. Kiiresti kasvab ka IoT-seadmete kasutamine sellistes tööstusharudes nagu tootmine, põllumajandus jm, mis kasutavad suurt hulka anduritest, masinatest jm tulevaid andmemahtusid. Seetõttu on suurandmete töötlemiseks kasutatavad servtöötluse lahendused muutumas üha olulisemaks reaalajas ülevaadete saamiseks, kiirema andmetöötlusprotsessi saavutamiseks, latentsuse vähendamiseks ning ressursside tõhusamaks kasutamiseks. Seetõttu on piirkondlikud andmekeskuste operaatorid rohkem kui kunagi varem kohustatud selliseid vajadusi teenindama. Suuremate ettevõtete jaoks oleme meie nende IT-teenuste pakkuja Põhja-Euroopas, et säilitada relevantseid andmeid võimalikult lähedal selle asukohale, kus need andmed on loodud ja kasutatavad.
    Millistel juhtudel peaksid ettevõtted kaaluma andmekeskuse teenuste kasutamist? Kas ettevõtjad saavad aru, miks see oluline on?
    Ma ütleks, et see sõltub alati sellest, kuidas ettevõtte juhtkond või tehniline direktor mõtleb. Te võite leida tuhatkond juhti, kes ütlevad – ei, minu ettevõtte server jääb minu laua alla. Samuti võite leida tuhatkond juhti, kes ütlevad, et meie oleme kaasaegsed ja koondame oma IT-ressursid andmekeskusesse. Paindlikkus ja turvalisus on kasulik kõigile ettevõtetele.

    Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei vaja tegelikult ühtegi serverit oma kontorisse. 100 või 200 euro eest kuus saab väikefirma kõik e-kirjad ja failid meie pilve salvestada ilma, et peaks IT- taristu pärast muretsema.

    Andris Gailītis
    Läti DEAC ja Leedu DLC andmekeskuste operaatorite juhatuse esimees ja tegevdirektor
    Üldistatult ütlen, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ei vaja ühtegi serverit oma kontorisse. Meie pilveinfrastruktuur on kohandatav vastavalt individuaalsetele vajadustele, pakkudes skaleeritavaid salvestuslahendusi, mis kasvavad koos kliendi äriga. Mitmetes eri kohtades asuvates andmekeskuses andmete varundamine ja nö avariitaastelahendus tagab ettevõtte äritegevuse jätkumise igasuguse küberintsidendi korral.
    Andmete säilitamiseks pilvelahendusi kasutavate väiksemate ettevõtete suurim probleem on kõige sagedamini kehvad interneti- või sideliinid. Aga 100 või 200 euro eest kuus saab väikefirma kõik e-kirjad ja failid meie pilve salvestada ilma, et peaks IT- taristu pärast muretsema. Kui ettevõte on suurem, siis on olukord keerulisem ning neile me loome erilahendusi. Andmekeskuste taristu on ettevõtete IT-süsteemide jaoks kõige sobivam keskkond, kuna need keskused on sertifitseeritud, vastavad kõrgeimatele turvastandarditele ning neil on kohapealne füüsiline turvalisus, videovalve ja biomeetriline juurdepääsukontrollisüsteem.
    Meie mitu kohapealset andmekeskust Lätis ja Leedus ning esindatud olek Euroopa riikides võimaldab sujuvat võrkude ühendamist eriti nendel meie klientidel, kes peavad oma andmeid kasutajatele lähemale salvestama või oma ettevõtte mitmes riigis paiknevaid harukontoreid ühendama. Meie teenuste kasutamine laseb ettevõtjatel keskenduda oma äri kasvatamisele, ilma et nad peaksid tegema suuri investeeringuid oma firma kohapealsesse IT-infrastruktuuri.

    Eestis on meil kliente ehitusettevõtete, pangandussektori ja restoranide seas. Seega on ampluaa lai ja teenindame väga erinevate tööstusharude IT-vajadusi.

    Andris Gailītis
    Läti DEAC ja Leedu DLC andmekeskuste operaatorite juhatuse esimees ja tegevdirektor
    Kas olete märganud erinevusi selles, kuidas ettevõtted säilitavad oma andmeid Balti riikides ja mujal maailmas?
    Ainus erinevus on see, kuidas ettevõtted kaugtöö tegemisse suhtuvad. Koroonapandeemia esimestel aastatel toimus kiire üleminek kaugtööle ja üleüldisele digitaliseerimisele. See muutus tõi kaasa ka tohutu nõudluse kasvu andmekeskuste võimsuste osas.
    Üldjoontes tulenevad erinevused kas ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast või mõnest andmeturbe regionaalsest aspektist lähtuvalt. Teenindame erinevas suuruses kliente – väikestest suurteni. Näiteks Leedu DLC andmekeskustes on meie kliendid suured pangad, telekomifirmad ja riigiasutused. Läti andmekeskustes on meil ka jaemüügi-, logistika- ja meditsiinisektori kliente. Eestis on meil kliente ehitusettevõtete, pangandussektori ja restoranide seas. Seega on ampluaa lai ja teenindame väga erinevate tööstusharude IT-vajadusi.
    Kas ettevõtjate huvi küberturvalisuse küsimuste vastu on märgatavalt kasvanud?
    Küberrünnakud toimuvad pidevalt ja töötame selle nimel, et küberkurjategijatest alati samm ees olla. Ühendame oma tarkvaralahendused meie heaks ja meiega koos töötavate inimeste teadmistega. Enamik rünnakuid on suunatud selle vastu, et IT-süsteem rivist välja lüüa. Mõned on ka lunavararünnakud eesmärgiga saada ettevõtjatelt raha. Pakume oma klientide andmete kaitseks mitmesuguseid teenuseid, nagu tulemüürid, andmete krüpteerimine, ummistusrünnete ehk DDoS-kaitse, varukoopiad ja avariitaaste. Hindame iga kliendi vajadusi eraldi ja pakume välja just temale sobivad lahendused.
    Aga küberrünnakute arvu pideva suurenemise juures kaaluvad ettevõtted mõistagi oma riske ja kalkuleerivad, kui suures mahus on mõistlik andmekaitseteenust sisse osta. Keegi ei soovi kaotada küberrünnakutest põhjustatud tööseisakute tõttu suuri summasid ega kahjustada seeläbi oma ettevõtte mainet. Samas tuleb tõdeda, et leidub siiski veel ettevõtete omanikke, kes ei ole endale jätkuvalt teadvustanud paljusid võimalikke küberohte.
    Milliste IT-teenuste järele nõudlus kasvab ja milliste järele kahaneb?
    Arvestades kasvavat vajadust andmekeskuste võimsuste järele, ei ole meie firma teenused sugugi kahanemas. Pilvelahendused on meie enim soovitud teenuste hulgas. Samas ka kolokatsioon on kolme parema teenuse hulgas.
    Oleme tugevad ettevõtjatele erilahendustena kohandatud teenuste osas. Sageli pöörduvad kliendid meie poole keerukamate või individuaalsemat lahendust vajavate päringutega, näiteks soovitakse sageli privaatpilve. Võrreldes teiste andmekeskustega ei paku me ainult IT-infrastruktuuri. Pakume ka igast konkreetsest juhtumist lähtuvat nõustamist ja võimsuste juhtimist, mis ei kehti paljude teiste kolokatsiooni-teenuse osutajate puhul.
    Kuna DEAC ja DLC kuuluvad samasse kontserni, siis täiustame üksteise teenuseid ning meie andmekeskuste teenuste portfellis on ka andmete edastusteenused, mis aitavad ettevõtetel ühendada oma erinevaid kontoreid ja filiaale ning minimeerida latentsust ehk viiteaega andmete edastamisel, kui nad teenindavad kliente erinevates piirkondades.
    Mis on DEACi ettevõtluses peamine eesmärk? DEAC keskendub eksporditurgudele. Miks nii?
    DEAC-i põhieesmärk on tagada meie klientide äritegevuse sujuv IT-toimimine ja järjepidevus. Pakume erinevaid teenuseid, sealhulgas spetsiaalsete serverite renti, kolokatsiooni, pilveteenuseid ja kohandatud IT-lahendusi, mis vastavad erinevate suurustega äride ärivajadustele.
    Meie oleme Põhja-Euroopa andmekeskuste operaator ning kasvame ja laiendame oma äri kiiresti. Mõistame, et ilma eksporditurgudeta pole võimalik oma äritegevust edasi arendada. Seega on uutele turgudele minek alati loomulik samm meie arengus.

    TASUB TEADA!

    Aasta tagasi toodi turule platvorm myDEAC, mis on automatiseeritud iseteeninduslik pilveplatvorm, mis võimaldab ettevõtetel kasvatada oma virtuaalseid ressursse sekundite jooksul. Peagi on plaanis teisi teenuseid lisada. Vaata rohkem: https://www.deac.eu/mydeac/en/
    SEB pank andis Läti firmale DEAC ja Leedu firmale DLC 30 miljonit eurot laenu kümneks aastaks, et kontsern saaks laiendada Balti riikide IT- ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri luues uusi andmekeskusi ja fiiberoptilisi võrke. Loe lisaks siit
  • Hetkel kuum
Artur Praun: ettevõtted hakkavad varem või hiljem omaenda digiprügisse uppuma
Ei ole mõistlik ega jätkusuutlik säilitada kõiki andmeid lihtsalt seepärast, et pilveruumi juurdehankimine on äärmiselt lihtne. Kahjuks aga praegu just sinnapoole liigutakse, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Ei ole mõistlik ega jätkusuutlik säilitada kõiki andmeid lihtsalt seepärast, et pilveruumi juurdehankimine on äärmiselt lihtne. Kahjuks aga praegu just sinnapoole liigutakse, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Tesla juhi Hiina visiit kergitas aktsia hinda
Tesla juht Elon Musk sõlmis Hiinas lepped, mis aktsia hinna täna New Yorgis kiirelt kerkima panid.
Tesla juht Elon Musk sõlmis Hiinas lepped, mis aktsia hinna täna New Yorgis kiirelt kerkima panid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Tuntud ettevõtte turundusjuht leevendas Mihkel Raua süütunnet
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles konvrentsil “Password 2024” esinedes, et roheliste tarbimisvalikute puudumisel peaks süüdi tundma ettevõte, kes ei paku alternatiive.
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles konvrentsil “Password 2024” esinedes, et roheliste tarbimisvalikute puudumisel peaks süüdi tundma ettevõte, kes ei paku alternatiive.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Valmistoidutootja tuli kahjumist välja
Valmistoidutootja Usin-TR suurendas eelmisel aastal käivet ja jõudis üle mitme aasta tagasi kasumisse.
Valmistoidutootja Usin-TR suurendas eelmisel aastal käivet ja jõudis üle mitme aasta tagasi kasumisse.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.