Jäta menüü vahele
Artikkel
Kristjan Tiimus on tundlik niinimetatud PowerPointi-ettevõtete suhtes, kes tema sõnul väga tihti lihtsalt lubadusi müüvad. "Meie lähtekoht on, et me ei näita midagi, kui pole näidata."Foto: Andras Kralla
- Suur lugu
- Indrek Lepik
- 18. mai 2023 kell 3:00
Sõda ähvardab kasvatada Eestile järgmise ükssarviku
Sõda Ukrainas keeras kaitsetööstusele rahakraanid laialt lahti ja nüüd näevad Eesti ettevõtted vaeva, et suurte poistega sama laua taha pääseda. Sihik seati kohe kõrgtehnoloogiale, et korrata meie tarkvarafirmade edulugu.
“Suurem kulutamine tuleb kindlasti. Me pole näinud Saksamaa 100 miljardi suurusest uute kaitsekulutuste eelarvest veel tellimusi, aga sel aastal hakkab see juhtuma,” ütleb Äripäevale Saksa kaitsetööstuse liidu BDSV juht Hans Christoph Atzpodien.
Atzpodien oli sel nädalal Eestis, et saada paremat ettekujutust, mida siinne kaitseministeerium lähiaastatel hankima hakkab. Teisisõnu: kui palju saavad Rheinmetall, Krauss-Maffei Wegmann ja teised tuntud Saksa kaitsetööstusettevõtted oma relvi ja masinaid Eestile müüa.
Ent see pole ainus põhjus. Eesti ja Saksa kaitsetööstustele korraldati ka üks-ühele kiirkohtinguid, et leida valdkondi, kus teha koostööd ja koos raha teenida. Eesti 27 ettevõtet sakslaste 15 vastu.
“Näiteks Rheinmetallil on Eestis inimesed, kes teavad väga hästi, millistel ettevõtetel on huvitavat oskusteavet ja tooteid ning kes võiksid olla partnerid,” ütleb Atzpodien.
"Mitmel Eesti ettevõttel on väga huvitavad ja kõrgetasemelised võimekused, aga see ei tähenda automaatselt, et neid võimekusi on Saksa tarneahelas tarvis."
Patsifistlikust kuvandist hoolimata on Saksamaa üks maailma suurimaid relvaeksportijaid. Koht selles ahelas on kulla hinnaga ja sellest saab iga Eesti kaitseettevõtja hästi aru. Millised on kiirkohtingute tulemused, selgub kaitsetööstuses tihti alles aastate pärast.
Aga veel mitte nii kauges minevikus oleks olnud sellised jutuajamised mõeldamatud. Eestis poleks olnud lihtsalt mitte midagi, mida Saksamaa või ükskõik millise teise riigi kaitsetööstus vajaks.
Rämps, mida riik isegi ei tahtnud
Aasta oli 2005.
“Eestis oli toona paar kaitsetööstusettevõtet: Eli ja Englo, riigile kuuluv E-Arsenal, mis tegi kohutavat rämpsu, mida isegi kaitsevägi ei tahtnud osta. Kõik oli hästi trööstitu ja kokkukukkunud. Naerdi, et milleks üldse meile kaitsetööstus, ostame kõike sisse,” kõlab meenutus.
See oli aeg, mil Reformierakond, kes tegi tänavu julgeolekust valimiste põhiteema ja võttis sellega riigikogus rekordvõidu, rääkis tõsimeeli palgaarmeest. Kaitseministriks rahandusmees Jürgen Ligi. Tulevik oli kinnisvaras ja läbipaistmatutes finantsinstrumentides. Sõda oli rohkem Lähis-Ida kiiks, mitte Euroopa tänapäev.
Seotud lood
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kolme kuuga kolmandiku tõusnud vask lõi uue rekordi
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.