Jäta menüü vahele
Artikkel
Umbkaudu 140 inimesele tööd andvat ja aastas mitmekümne miljoni euro eest ravimeid müüvat ettevõtet Interchemied kahtlustatakse ulatuslikus vee varastamises.Foto: Andras Kralla
- Suur lugu
- Eliisa Matsalu
- 20. juuli 2023 kell 3:00
Viimsi suurettevõte varastas vallalt üüratu koguse vett
Samal ajal kui Viimsi ägab veepuuduse all ja manitseb elanikke murulappe mitte kastma, on kohalik ravimifirma vallalt vett varastanud.
Viimsis kahtlustatakse, et ravimifirma Interchemie on vett varastanud juba 18 aastat.
Hinnanguliselt on Interchemie ühes kuus vett näpanud 750 kuupmeetri jagu – sama palju kui tavaliselt suudab sama ajaga ära kulutada 50 majapidamist.
Viimsi Vesi avastas Interchemie tehase kinnistult neli ebaseaduslikult rajatud veeühendust eelmise aasta kevadel. Järelevalveinspektor käis asja koha peal kaemas ja leidis kaevust huvitava vaatepildi – veetoru külge oli pandud salaharu, millega juhiti vett mõõdikust mööda ehk sisuliselt varastati vett.
„Igasugune vargus on lubamatu ja on igati arusaadav, et tekitatud kahju tuleb hüvitada,“ ütles Viimsi abivallavanem Alar Mik.
Sigaduse avastamise järel esitaski Viimsi Vesi Interchemiele kopsaka arve, kokku üle 562 000 euro. Ent nii lihtsalt asi siiski ei lahenenud.
Kuigi Interchemie on möönnud, et on vett omavoliliselt tarbinud, ei taha firma trahvi ära maksta. Vaidlus on läinud edasi kohtusse.
Interchemie juhtkond on veendunud, et käki keeras kokku ettevõtte endine juhatuse liige ja vähemusaktsionär Veiko Saluste ning üle poole miljoni suuruse nõude peaks kinni maksma hoopis tema. Või siis kinnistu omanik. Igatahes mitte Interchemie.
Metsik kogus vett
Viimsi Vesi nõuab Interchemielt enam kui poolt miljonit eurot, kokku 562 845 eurot. Ei Interchemiel ega ka Viimsi Veel ei ole täpselt teada, kas ja kui palju vett ebaseaduslike veeühenduste kaudu tarbiti. Koguse arvutamiseks on Viimsi Vesi lähtunud määrusest, mille järgi eeldatakse, et toru kogu ristlõige töötab 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 0,5 m/sek, mis teeb tarbitud vee koguseks 161 828,52 kuupmeetrit.
Allikas: Interchemie
„Interchemie jaoks on tegemist järjekordse halva üllatusega, mis on tulnud päevavalgele pärast Veiko Saluste lahkumist Interchemie juhatusest,“ vahendas ettevõtte seisukohti Interchemie esindaja, Cobalt Legali advokaat Lembit Tedder.
Interchemie omanikud on juba mitmendat aastat tülis ning teineteise pihta on varemgi süüdistusi pillutud.
Tedder selgitas, et Viimsi Vee hinnangul rajati ebaseaduslikud veeühendused 2004. ja 2011. aastal. Tol ajal oli ettevõtte ainus juhatuse liige Veiko Saluste. Veelgi enam, varem kuulus Interchemie tehase alune maalapp Veiko Salustele, hiljem Saluste ja ta abikaasa ühisele ettevõttele Eesti Farmaatsia Grupp.
„Kinnistule ebaseaduslike veeühenduste rajamine sai seega eelduslikult toimuda vaid Veiko Saluste teadmisel ja korraldusel,“ ütles Tedder.
Kui kohus ütleb, et Interchemie peab Viimsi Veele midagi maksma, siis ettevõte seda mõistagi ka teeb, ütles Tedder. Küll aga kavatseb Interchemie sellisel juhul kahju omakorda sisse nõuda Veiko Salustelt.
Saluste sõnul ei puutu vaidlus üldse temasse. „Minu seisukoht on, et tarbitud teenuste eest tuleb ikka tasuda. Ei näe põhjust, miks mina peaks Interchemie tootmissisendid kinni maksma,” ütles ta.
„Kas veeühendused olid ebaseaduslikud – ma ei ole jurist. Kõik veeühendused tehases olid veemõõtjatega,” lisas ta. Rohkem ta asja kommenteerida ei tahtnud.
Kui Viimsi Vee ja Interchemie vaheline vaidlus kohtusse jõudis, tahtis Interchemie Saluste, Eesti Farmaatsia Grupi ja kinnistu praeguse omaniku Kepro Invest Estonia kolmandate osapooltena vaidlusesse sisse tuua.
Kohus aga leidis, et kui vett varastas ravimifirma, siis peab kohtus vaidlema ettevõte ise, mitte selle endine juhatuse liige või kinnistu varasem omanik.
Viimsi Vee jaoks pirakas summa
562 000 eurot on Viimsi Vesi ASi jaoks vägagi suur summa. Viimaste aastate käibest moodustaks see pea 20 protsenti. Eelmisel aastal oli Viimsi Vee käive 3,3 miljonit eurot ja kahjum 651 000 eurot. Aasta varem oli käive sama suur, ent kahjum 137 000 eurot.
Allikas: Infopank
Viimsi Vee juhatuse liikme Raul Vanema sõnul avastavad nad iga aastaga veekadusid üha paremini. „Illegaalsete ühenduste tuvastamine on osa meie igapäevatööst. Joogivesi on meie ühine ressurss ja kindlasti ei saa lubada seda, et keegi selle tarbimise eest ei maksa,“ ütles Vanem.
Võimalikke veekadusid trassides – olgu selleks siis leke, torude purunemine või varastamine – võimaldab üha paremini avastada andmeanalüüs, ütles ta.
„Õnneks on aasta-aastalt selliseid ühendusi jäänud aina vähemaks ja inimesed käituvad veega aina vastutustundlikumalt,“ sõnas Vanem.
Ta lisas, et segadus ühendustega ei pruugi alati olla pahatahtlik, sest on nõukogude ajal rajatud veeühendusi, mille kohta pole alati ei infot ega ka dokumentatsioone. „Ka nende osas oleme koos kinnistute omanikega leidnud lahendusi ja asjad on korda saanud,“ ütles Vanem.
Viimsi ägab veepuuduse käes
Viimsi, aga ka mitu teist omavalitsust on olnud hädas liigse veekasutusega ja ohuga, et veevarud ei taastu piisavalt kiiresti. Juunis kutsus Viimsi Vesi kliente üles veetarbimist vähendama, ennekõike kutsuti korrale inimesi, kes joogiveega oma muru kastsid.
Viimsi elanikud on veepuudust põhjendanud piirkonda kerkinud rohkete uusarendustega, mis on viinud veenõudluse üles. Vald ise on siiani öelnud, et veepuuduse probleem ilmneb peamiselt siiski vaid põua ajal, samas kliimaministeerium ütles hiljuti Postimehele, et tegelikult on Viimsis veekasutus väga piiripealne ja uusi arendusi sinna teha ei tohiks.
Äripäev kirjutas juunis, kuidas kaugena tundunud veepuudus on käes ja esimese lahendusena veepuuduse vastu läheb arvatavasti käiku hoopis hinnatõus.
Ravimitootja Veiko Saluste koos enda esindaja Heidi Rajamäe-Parikuga Viimsis asuva Interchemie ravimitehase ees. Saluste omab tehasest endiselt 49%, kuid tehasesse teda enam sisse ei lasta.Foto: Andras Kralla
Tüli majas
Ravimifirma Interchemie kohal on juba mitu aastat tumedad pilved olnud. Kuigi Veiko Salustele kuulub 49% Interchemiest, ei ole teda kaks aastat ettevõtte uksest sisse lastud. Interchmie enamusaktsionäri, hollandlase Marc Gellingsi ja Veiko Saluste vahelt jooksis must kass läbi paar aastat tagasi. Gellings väidab, et Veiko Saluste hakkas nende ühise ettevõtte Interchemie raha eest endale salaja uut ravimitehast ehitama ja lõi selleks käed Interchemie ühe suurima konkurendiga. Saluste sõnul püüab aga Gellings teda lihtsalt survestada, et võileivahinnaga Saluste osalus endale saada. Gellings andis Saluste kohtusse, ent kohus jättis hagi rahuldamata. Tüli detailidest saab pikemalt lugeda siit.
Kui aktsionäride tüli lõkkele lõi, astus Saluste ettevõtte juhatusest tagasi ja sellest ajast saati pole tal enda sõnul Interchemiega enam tegemist olnud, kuigi ta on endiselt ettevõtte üks omanikke. Ka ei ole Saluste enam kõnealuse kinnistu omanik, kuna müüs selle 2021. aastal maha.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Seotud lood
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.