Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TOP: Võrumaa kõige edukam firma jääb oma liistude juurde

    Äripäeva koostatud Võrumaa parimate ettevõtete edetabeli võitis puidutööstus, mis toodab materjali liistude valmistamiseks ustele, seintele, lagedele ja mööblitööstustele.

    Võitja on OÜ Combilink, mille juhatuse liige Urmas Lillepalu rääkis Äripäeva puidutööstuse raadiosaates, et nende 85% käibe kasvu taga on õigeaegsed investeerimisotsused. Lillepalu möönis, et nende müüginumbrite suurenemise taga on tunda ehitussektori tugevat mõju, kuna ettevõtte toodang lähebki ehitusobjektidele.
    "Oleme Combiwood OÜ tütarettevõte, emafirma valmistab meie toodangust värvitud valgeid liiste ustele, seintele ja lagedele,“ rääkis Lillepalu, kellel sõnul müüakse emaettevõttele 40% toodangust, ülejäänu läheb teistele ettevõtetele. Teine suund, mida tootmises arendatakse ja milles oodatakse suuremat edasiminekut, on liimitud komponendid uste ja akende valmistajatele nii Eestis kui ka Skandinaavia riikides.
    OÜ Combilink juhatuse liige Urmas Lillepalu Äripäeva edukate ettevõtete TOP 100 auhinnagaalal tunnustust vastu võtmas. Foto: Liis Treimann
    Combiwood OÜ on Eestis üks suuremaid liistutootjaid, mille üks asutajaid ja omanikke on Virko Lepmets. Märtsis 2017 ostis Combiwood OÜ Norra suuruselt teise liistutootja Barkeviki, mille aastakäive on ca 225 miljonit Norra krooni. Firmal on kolm tootmisüksust ja tarned üle riigi. Aastas ligi 40 miljonit jooksvat meetrit värvitud liiste tootva Combiwoodi huviorbiidis on ka Soome turg.
    Kvaliteet määrab kõik
    Lillepalu sõnul on ekspordi mahu kasvatamine keeruline ülesanne. Otsustavaks teguriks saab see, kuidas teha parima kvaliteedi ja soodsaima hinnaga tooteid. "Suudame praeguste tingimuste juures hoida tootmises tööl operaatorina rohkem inimesi, kui Skandinaavia ettevõtted seda teevad ja seeläbi tagada toodete parema kvaliteedi. Inimressurssi ei saa me nii naljalt ainult kaamera vastu, mis jälgib puidu kvaliteeti, välja vahetada. Praegu veel parandavad inimesed puidu kvaliteedi selliseks, nagu ostjad nõuavad, ja praagivad defektsed kohad välja, sest kaamera võib teha vigu. Usun, et hiljemalt viie aasta pärast on kaamerad nii palju arenenud, et suudame sorteerijate töö täielikult kaameratele üle anda. Kaamerajärgne sorteerimine on meile suure kuluga töö, kuid sellest omakorda tuleb toote kvaliteet,“ selgitas Lillepalu.

    Meil tuleb olla innovaatiline ja mõelda sellele, kuidas puitu rohkem ära kasutada, siin on iga protsent oluline.

    Urmas Lillepalu
    Combilinki juhatuse liige
    Investeeringud andsid hoo
    2016. aastal osteti ettevõttesse juurde kappsaag ja sõrmjätkamise masin. Investeeringu suurus oli 850 000 eurot. Selle sammuga suudeti tõsta tootmisvõimsust kaks korda, märkis juht raadiosaates "Äripäeva TOP", mis rääkis puidutööstusest.
    "Meil tuleb olla innovaatiline ja mõelda sellele, kuidas puitu rohkem ära kasutada, siin on iga protsent oluline. Tahame tulevikus nelikanthöövli välja vahetada innovaatilisema vastu ja juurde hankida veel kiiremaid kappsaage. Soovime senise kolme vahetusega töötamise muuta kahe vahetusega töötamiseks, et vähendada öötööst tingitud stressi. Praegu käib tehases töö ööpäev läbi viis päeva nädalas. Võrreldes teiste puiduettevõtetega, oleme tagasihoidlikud, mõni töötab seitse päeva nädalas kolmes vahetuses,“ muigas Lillepalu. "Peame targalt investeerima, et mitte kaotada kasumlikust, samuti peame parandama inimeste töökeskkonda,“ lisas ta.
    OÜ Combilink tegeleb puidu töötlemisega, mille käigus valmib pikijätkatud toorik profiilliistu tootjatele. Põhiline kasutatav materjal on mänd. 2017. aastal moodustas OÜ Combilink müügitulu 10,6 mln eurot (2016. a 5,7 mln eurot). Kogu müügitulust moodustas 88% müük Eestisse (2016. a 95%) ja 12% eksport (2016. a 5%). Aruandeaasta kasum oli 2017. aastal 1,4 mln eurot (2016. a 0,22 mln eurot).
    2018. aastal plaanib ettevõte suurendada müügikäivet võrreldes eelmise aastaga 10%. Samuti soovitakse tõsta tootmise efektiivsust töötajate parema koolituse ja töökohtade parema korralduse kaudu.
    2018. aasta jooksul on kavas ehitada juurde 3000 ruutmeetrit tootmispinda, mille abil loodetakse suurendada tootmisvõimsust kaks korda. 2018. aasta lõpus on plaanis alustada uue tehnoloogia paigaldusega.
    Äripäeva maakondlike edetabelite metoodika
    2018. aasta sügisel ilmuvad Äripäeva TOPid on koostatud 2017. aasta majandusnäitajate põhjal. Koondedetabeli aluseks on kuus majandusnäitajat: käive 2017, ärikasum 2017, käibe ja kasumi kasv 2017. aastal, rentaablus ning varade tootlikkus.
    Edetabelite andmed kogub ja töötleb Äripäeva Infopank.ee
    Kõigi Eesti maakondade ettevõtete edetabelid ilmuvad Äripäeva veebis ära kolmandaks advendiks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Aimar Ventsel: pildikesi Moldovast, peidetud vaesusega venelikust riigist „kusagil seal“ “Istun seda jutukest kirjutades Chişinău Moldova rahvusköögi restoranis ...”
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Keskpankurid ajasid USA aktsiad tippudelt taanduma
Uusi tippe vallutanud peamised USA aktsiaindeksid taandusid neljapäeval kui keskpankurid viitasid baasintressimäära jäämisele kõrgemale tasemele kauemaks.
Uusi tippe vallutanud peamised USA aktsiaindeksid taandusid neljapäeval kui keskpankurid viitasid baasintressimäära jäämisele kõrgemale tasemele kauemaks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Funderbeami asutaja lahkub tegevjuhi kohalt
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Metsä Group sai Vene äri müüdud
Soome Metsä Group müüs oma Venemaa tütarfirmad kunagisele partnerfirmale ja enam mingit äri seal ei oma, teatas ettevõte börsile.
Soome Metsä Group müüs oma Venemaa tütarfirmad kunagisele partnerfirmale ja enam mingit äri seal ei oma, teatas ettevõte börsile.