CMRi konventsioon kaitseb hilinejaid

OÜ Metek Metall esitas kevadel ekspedeerimisfirmale Combitrans 20 000kroonise trahviarve. Nende vahel sõlmitud transpordilepingu järgi oli tellijal õigus nõuda iga hilinenud päeva eest 200 Saksa marka trahvi.

Hilisemate läbirääkimiste käigus esitas metalli tootja uue, 9400kroonise arve. See sisaldas tegelikke kahjusid (tootmise seiskumine, uus transport kiirkullerfirmaga TNT). Metek Metalli direktori Toomas Lepa sõnul ei pidanu nad vajalikuks vahejuhtumi pealt teenida. Seetõttu esitati täpne kulude arve, mille Combitrans korrektselt ka tasus.

Kui suurt hüvitissummat võib klient nõuda?

Skaneksped vahendas Me-tek Metalli ja Combitransi vahelist transpordilepingut. Kui ma lepingut tagantjärele vaatan, siis tundub, et Combitransi poolt asja lahendanud jurist oli nõrk. Ta oleks võinud Metek Metalli esitatud hüvitisnõuded ümber vaielda.

CMRi konventsiooni järgi ei saa hüvitis hilinemise eest olla suurem kui maksimaalne veotasu. Metek Metallile osutatud transporditeenuse hind oli 450 Saksa marka (3600 kr). Konventsiooni järgi oleks pidanud hüvitis sellega piirduma.

Kui kohalik (veoleping) ja rahvusvaheline (CMR) õigusakt lähevad vastuollu, siis loeb rahvusvaheline akt. Aga ju oli Combitrans piisavalt soliidne firma, et pidas mainet olulisemaks kui raha.

Kõik oleneb, millise vas-tutusega ekspedeerija tegutseb. Kui ta on ainult vahendaja, siis vastutab hilinemise eest veo teostaja. Kui ta on endale võtnud vedaja vastutuse, siis on ta vastutav vastavalt transpordikonventsioonile, mille kohaselt vedu toimub. Autotranspordis kehtib CMR.

CMRi järgi ei tohi hilinemise eest määratav trahv ületada veotasu. Loomulikult võivad lepingupooled vastastikusel kokkuleppel panna lepingusse lisaklausleid. CMRi tingimustel tehtud lepingule võib täiendava tingimusena juurde lülitada leppetrahvid. Kui ekspedeerija nõustub niisugust kaluslit sisse panema, võib klient saada rohkem trahviraha, kui näeb ette CMRi ülemmäär.

CMRi järgi loetakse kaup kadunuks pärast 60 päeva. Enne seda loetakse koorem hilinenuks, mille eest on maksimaalne hüvitis veotasu suurus. Esimest korda kuulen, et vedaja (ekspedeerija) on nõustunud hilinemistrahvide määratlemisega lepingus.

Ei oska lubada, mida arvestab kohus. On kaks põhimõtet. Esiteks lepinguvabaduse põhimõte. Teiseks rahvusvaheliste konventsioonide ülimuslikkus, mis ei ole aga vastavuses Eesti põhiseadusega. Ise arvan, et niikaua, kuni on kehtiv praegune tsiviilkoodeks (selle järgi võib kohus vähendada trahvi võrreldes tekitatud kahjuga) ja vastutus on piiratud ka CMRi järgi, vähendaks kohus trahvisummat 200 marka päevas.