Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootslased panevad raha Balti metsa

06. jaanuar 1998, 00:00

Viljandi sõpruslinnas Härnösandis hakati seitse aastat tagasi tundma huvi metsatööstusseadmete müümise võimaluste vastu Eestisse. Põhja-Rootsi ettevõtted moodustasid emaettevõtte NorrSwed ja 1993. aasta jaanuaris avati NorrSwed Eesti esindus Viljandis.

Viljandist hakkas ettevõte koordineerima Rootsis valmistatud puidukuivatite, saeliinide, liimpuiduseadmete ja muu metsa- ning puidutööstustehnoloogia müüki Balti riikides.

NorrSwed Eesti direktori Kaarel Lehtsalu sõnul on firma omanike hulgas Rootsi kontsernid Troponor Group, Ari, Interlog Hammars, Renholmen, Valmet ja Utec.

Aasta tagasi valmis ASi Ware liimpuidutehas Iisakul, kuhu soetati sisseseade NorrSwedi kaudu. Tänaseks on Iisakule ehitatud ka puidukuivatid.

«Iisakule oleme tarninud seadmeid ligi üheksa miljoni krooni eest ja aidanud nende soetamiseks ka finantseerimiskanaleid leida,» märgib Kaarel Lehtsalu.

Lehtsalu sõnul aitab NorrSwed Eesti puidutööstuste projekte rahastada Rootsi riiklike ekspordilaenude ja sealsete finantsasutuste kaudu. Iisaku liimpuidutehase sisseseade ostmist aitas rahastada Rootsi finantseerimisfirma Sykab Finance. Rootsis koolitati ka tehase töötajad ja spetsialistid.

Iisaku tehas toodab aastas ligi 80 000 ruutmeetrit liimpuitplaati ja kuni aastani 2000 on tehase toodangu ära ostnud Rootsi firma Wallska Trä AB. Firma esindaja Jan-Erik Walli sõnul müüakse Iisakul valmistatud plaati edukalt nii Skandinaaviamaades kui Saksamaal.

NorrSwedi omanikfirmade kaudu ostab AS Imavere Saeveski 150 miljoni krooni eest sae- ja sorteerimisliine uuele saetööstuskompleksile.

Rootsi firmade abil sai 1996. aasta sügisel Cesises valmis kaks ja mullu veel üks puidukuivati. Ventspilsi rajati kolme kuivatiga puidutööstuskompleks.

Vilniuse lähedale on NorrSwedi abiga ehitatud katlamaja koos kolme kuivatiga ja järgmisel kevadel saab seal valmis liimpuidutehas.

«Leedus kulub väga palju aega usalduse võitmiseks, aga kui on ühele keelele jõutud, siis enam tagasilööke ei tule,» teab Kaarel Lehtsalu. Eestis kahtlustatakse tema sõnul müüjaid mõnikord veel ka pärast tehingu sooritamist, aga enamasti saadakse pakkumise headest külgedest kiiresti aru.

Lätis on Lehtsalu sõnul seevastu üsna raske leida korralikku kontakti, kuid häid saetööstusi on seal mitmeid. «Üldiselt võib öelda, et Lätis ja Leedus on erialased teadmised tänapäevasest saetööstustehnoloogiast tunduvalt piiratumad kui Eestis,» konstateerib Lehtsalu.

Venemaale on NorrSwedi omanikfirmad müünud saetööstusseadmeid otse.

Rootsi firma Peterburi esindus müüs eelmisel sügisel Venemaal maha viis komplekti jäähokiväljakute poorte ja muid konstruktsioone. Rootslaste abil on Venemaal valmimas ka üks suur liimpuidutehas.

Eestis, Lätis ja Leedus on kokku ligi samapalju elanikke kui Rootsis, ka territoorium on võrreldav. Rootsis tegutseb ligi 400 saeveskit, Balti riikides kokku kuni 3500.

«Selge on, et saeveskite kontsentreerumine on ka meil majanduslikult vältimatu ja see protsess on juba käivitunud,» tunnistab Lehtsalu. Kasumimarginaal saeveskites väheneb pidevalt, mistõttu tuleb tulu saamiseks järjest rohkem palke sae vahelt läbi lasta ja saematerjal enne edasimüüki kindlasti kuivatada.

Tõsise väljakutse teistele Eesti saetööstustele esitab sellel aastal AS Imavere Saeveski, kus tahetakse aastatoodanguks saada 200 000 tihumeetrit saematerjali.

Korraliku saepalgi defitsiit võib lähiajal sundida paljusid pisikesi saekaatreid sulgema, sest need ei jõua suurte saetöökodadega võidu palki ja lanke kokku osta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing