Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taksofonid hakkavad suurt raha teenima
ASi Eesti Telefon teleteenuste allüksuse direktor Jaak Üprus kinnitab, et taksofoniäris on raha teenimise vahendiks telefonikaardid. «Taksofon ei puutu ise üldse asja,» lisab ta. «Me müüme telefonikaarte ja püüame neile leida erinevaid kasutusvõimalusi kollektsioneerimiseni välja.»
Üprus ei soovi rääkida kaardiäri tasuvusest, kuna see on tema väitel firma siseasi. Ta annab siiski mõista, et taksofonide opereerimiskasum jääb alla Eesti Telefoni keskmisele opereerimiskasumile, mis on 50 protsendi ringis käibest.
Eelmise aasta lõpuni Eesti Telefoni taksofonitalitust juhtinud Lauri Läheb väidab, et rahamäge telefonikaartidega kokku ei aja, kuna ühe kaardi sisseostuhind on küllalt kõrge, nominaalhind seevastu madal.
Äripäeva arvutused näitavad, et Eesti Telefon on oma äri edu kirjeldades liiga tagasihoidlik. Telefonikaartide müük on tänu kõne alustamise tasule ja kallimale minutimaksule operaatorteenuse osutajale rahaauk. Kehtiva hinnakirja kohaselt maksab kõne alustamine 64 senti, kõneminuti hind on võrreldes fikseeritud telefonidega kolmandiku võrra kallim.
Helistades taksofonilt keskmiselt ühe minuti kaupa, tõuseb näiteks kohaliku kõne minutihind võrreldes fikseeritud telefoniga kuni kaheksa korda 96 sendini.
Kui inimene ostab näiteks 30kroonise kaardi ja kasutab seda keskmiselt minutipikkusteks kõnedeks tööpäeva piires, annab telefonikaart Eesti Telefonile tulu kuni 75 krooni, millest sisseostuhinna ja edasimüügitasu mahaarvamisel jääks järele 62 krooni.
Eesti Telefoni esindajad nimetavad seda spekulatsiooniks.
Jaak Üprus ütleb, et vale asukoha tõttu ei teeni umbes viiendik taksofone praegu praktiliselt midagi tagasi ja pool neist toodab kahjumit. «Kui kaks esimest aastat olid startimise aastad, siis nüüd tuleb analüüsiaasta,» kinnitab Üprus. «Hakkame taksofone ühekaupa ümber tõstma, alustades kõige vähem tootvatest.»
Üpruse sõnul peab analüüs näitama, millistesse kohtadesse on taksofonide paigaldamine mõttekas. Ta rõhutab, et kuna Eesti Telefon on eraõiguslik subjekt, on tema tegevuse ainus mõõdupuu raha. «Raha läheb sinna, kus tal on parem olla, ja taksofon läheb järele,» lausub Üprus. «Kui tuleb laulupidu, siis lähevad ka taksofonid lauluväljakule.»