Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasia raha- ja aktsiaturgudel rahutu
Üllatav erand oli sedapuhku Lõuna-Korea, kus aktsiate hinnad tõusid välisinvestorite ostude toel. Tai aktsiate hinnad tõusid algul spekulatiivsete ostude mõjul, kuid turgude sulgemise ajaks langesid endisele tasemele.
Pettumust valmistanud eelarve viis Indoneesia juhtiva indeksi alla 4,7%. Kuid protsendiliselt oli suurim kukkumine hoopis Hongkongis (5,9%) ja Singapuris (5%). Mõlema riigi juhtivad indeksid langesid alla psühholoogilist piiri -- esimeses alla 10 000 ja teisest alla 1400 punkti. Sellest piirist allapoole kukkus ka Filipiinide börsiindeks.
Huvi Jaapani ekspordifirmade aktsiate vastu viis üles aktsiate hinnad regiooni suurimal turul Jaapanis. Kolmapäevane tõus oli Jaapani väärtpaberituru esimene tõus sellel aastal. Tokyo Nikkei indeks kerkis 0,88%.
Enamik Kagu-Aasia valuutasid oli kolmapäeval uues rekordilises madalseisus, sest Aasia finantsprobleemid püsivad. Aasia firmad ja investorid ostsid paaniliselt kokku dollarit, sest valuutakriisi süvendasid likviidsusprobleemid, mistõttu keskpank oli võimetu protsessi peatama.
Aasia valuutade nõrgenemine tõmbas alla ka nafta ning paljude teiste toorainete hinnad. Aasia majandusprobleemid on vähendanud nõudlust nafta ning metallide järele. Samuti on Aasia riigid vähendanud toidu- ja söödateravilja sisseostu Ühendriikidest ning Lõuna-Ameerikast.
Analüütikute sõnul ei ole Kagu-Aasia valuutade nõrgenemist esialgu võimalik peatada. Osa diilereid seletas selle regiooni valuutade järsku kukkumist dollarite nappusega seal. Dollareid ostavad kokku nii firmad, lihtinimesed kui spekulandid.
Euroopa komisjon arutas eile finantskriisi Aasias, lähtudes rahandusvoliniku Yves-Thibault de Silguy ettekandest.
Euroopa Liit kardab, et Aasia kriis võib mõjutada ettevalmistusi üleminekuks plaanitavale Euroopa majandus- ja rahaliidule, sest majanduskasv Euroopas aeglustub, kui eksport Aasiasse väheneb. Aeglasem majanduskasv raskendaks omakorda Maastrichti lepingu kriteeriumide täitmist. REUTERS-BNS-ÄP