Novaatorid

09. jaanuar 1998, 00:00

Kui midagi on võimalik segaseks ja keeruliseks ajada, siis seda ka tehakse. Eriti iseloomulik tundub see olevat enese olemasolu õigustamise vaevas bürokraatiale -- ametnikkonnale.

Silmapaistava näitega, kuidas lihtsast asjast üks suur jama tekitada, said hakkama pealinna transpordi korraldajad. Tallinn leidis, et ühistranspordis sõitmine on rohkem raha väärt kui seni. OK, ei mingit probleemi, kui asi oleks lihtsa pileti hinna tõstmisega piirdunud.

Hakatuseks löödi lahku pileti hind putkast ja bussist-trollist-trammist ostmisel. Transpordiamet hõiskas vana aasta lõpul, et uued piletid on olemas ja saadaval. Paraku tabas heausklikke bussisõitjaid ebameeldiv üllatus -- paberitükid, mida ühistranspordis auguliseks teha, osutusid defitsiidiks isegi seal, kus neid eelmise aastanumbri sees ostma harjutud oldi.

Transpordiameti põhjendus oli enam kui veider: kioskifirmad, kes neile võlgu, pileteid ei saa. Piletiostja seati teadlikult sundseisu -- kui sõita tahad, osta sõidukist kaks krooni kallim pilet. Neljakrooniste piletite tagasiostmise ja vahetamise kampaania oli puhtpopulistlik samm.

Paraku osutus lihtsurelik, keda linnajuhid osavalt lüpsta üritasid, leidlikuks ja hakkas trammis ostma viiekroonist lapsepiletit. Eks katsu tõestada, et see pole putkast soetatud.

Transpordikorraldajatel uus mure ja uued kulutused kaelas -- vaja trükkida teist värvi piletid või varustada nad kirjaga «juhi käest ostetud». Kurb, et need kulud peab lõppkokkuvõttes kinni maksma piletiostja.

Kogu segadus ja tohuvabohu oleks olemata olnud, kui transpordi kureerijad oleks rahule jäänud viiekroonisest piletist saadava lisarahaga ja poleks oma ahnuses hakanud bussist pileti ostjaid karistama. Eriti veel olukorras, kus pole suudetud piletimüüki korralikult organiseerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing