Tulekindel kapp ei kaitse murdvarga eest

Artikkel

- Uudised
- 12. jaanuar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulekindel kapp ei kaitse murdvarga eest
Tulekindlad kapid ja dokumendiseifid projekteeritakse esmajärjekorras kaitsmaks dokumente põlemise eest. Tulekindluse saavutamisel püütakse optimeerida kapi kaalu ja selle valmistamise kulutusi, seepärast kasutatakse võimalikult õhukesi metallosi ning õhulist mullibetooni.
Sellise materjalivaliku tõttu on tulekindlate kappide murdvargusekindlus parimal juhul keskmine.
Vargale, kes on varustatud kirvega, ei tekita mingit raskust purustada kergema dokumendiseifi plekkvooderdis. Mullibetooni lõhkumiseks piisab aga vaid kruvikeerajast.
Nõrgaks kohaks on ka kapi uks -- väänamisel võib see avaneda mõne minutiga.
Vanade seifide murdvargusekindlus on nõrk ja tulekindlus olematu. Hoolimata massiivsest väljanägemisest on vanad seifid kaitsetud tänapäeva tööriistade vastu. Nende ainsaks tagatiseks on paks pealisplaat, mille läbimurdmine on vargale vaid minutite küsimus.
Sellised seifid ei taga ka mingit kaitset tule eest, sest nende jahulise konsistentsiga isolatsioonimaterjal on aja jooksul kogunenud kapi alaossa, jättes ülaosa täiesti tühjaks ning kaitsetuks.
Parimgi seif ei peata aga sissemurdjat, kes saab kätte võtmed. Pikki võtmeid ei ole mugav kaasas kanda, seepärast püütakse neid tavaliselt seifi lähedusse peita. Üldiselt leiab sissemurdja võtmed siiski üles ja sellisel juhul ei maksa seifi sisu eest isegi kindlustus.
Üks lahendus on seifi varustamine koodlukuga -- sellisel juhul ei pea võtmeid kaasas kandma ning varguse korral ei hakka sissemurdjad võtmete otsimisega vaeva nägema ja ruumi pahupidi pöörama.
Sageli meelitab vargaid kogu seifi kaasavõtmine -- kui seif juba on kord kohale toodud, siis ei ole võimatu teda sealt ka ära viia.
Seetõttu tuleks iga, sealhulgas ka tõeliselt raske seif, alati kinnitada põranda või seina külge.
Õige vargusekindla seifi leidmine pakutavate kappide hulgast ei ole lihtne, sest enamik raudkappe jätab turvalise mulje. Eestis võidakse seifiks nimetada mida tahes. Seepärast tuleks jälgida seifi valimise rusikareegleid.
Seif peab olema noorem kui paarkümmend aastat ning mitusada kilo raske. Seifil ei tohi olla rattaid ega jalgu. Tema uksed peavad olema kõikidelt külgedelt suletud terassalvadega.
Ning lõpuks ärge unustage, et õige seifi luku võtmed peavad olema pikad.
- seifi vanus ei tohiks ületada 20 aastat
- korralik seif kaalub palju, sest murdvargusekindlad materjalid on rasked (meetrikõrgune seif peaks kaaluma vähemalt 300 kg)
- seifil ei ole rattaid ega jalgu
- seifi uksed sulgevad neljalt küljelt terassalvad (hingedepoolne külg võib sulguda ka uksepikkuse tugiõlaga)
- seifi luku võtmed on pikad (vähemalt 15 cm)
Hetkel kuum