Eestlastel tuleb lobby-aeg

Euroopa nõukogu asepresident Kristiina Ojuland leiab, et viimased isepäi elatud aastad on nõrgendanud eestlaste võimet Euroopa integratsiooniprotsessis edukalt läbi lüüa. Piimatootjad vältinuks müügikeeldu Euroopa Liitu, kui nad õppinuks eelnevalt tundma Brüsseli ametnike nõudmisi ja kontrollijaid endid, lausub Ojuland. «Kingitusi pole tarvis varuda, kuid tasub uurida, kes kirjutab raporti,» annab riigikogu liige nõu.

Enamik Euroopa kohtutes arutatavaid majandusvaidlusi keerleb dumpingu ja konkurentsiõiguse ümber, teab vandeadvokaat Aare Tark, kes aitas ASil Repo Vabrikud koostada vastuse algatatud dumpingu-uurimises. «Püssi plaadivabriku ja piimatootjate juhtum annavad selge märguande, kuidas on Eesti avatud Euroopa Liidu mõjutustele,» nendib Tark. Ta toob näite, et ka Saksa seadused lähevad Euroopa Liidu nõuetest lahku ning euronõuetele toetudes võidetakse Saksamaal töövaidlusi.

Keskmise euroametniku suhtumist ja otsust mõjutab vaid informeeritus, kinnitavad Euroopa asjaajamist tundvad eestlased. Brüsseli direktoraatide liftipeeglis lipsu sättivate ametnike sissetulekud võimaldavad neil igapäevaseid olmelisi vajadusi rahuldada ilma altkäemaksuta.

Korruptiivset tulu ammutavad Euroopa Liidus peamiselt põllumajandustoetuste saajad ja jagajad, ütleb Kristiina Ojuland. Taotlustes näidatakse olematuid põlde või deklareeritakse olemasolevaid tegelikkusest suurematena, teab ta.

1994. aastal tuli Euroopa Liidus avalikuks ligi 4300 pettust. Üks pettus tähendas keskmiselt 3,8 miljonit krooni, pettuste kogusumma 16 miljardit krooni ületab Eesti tänavuse riigieelarve. Korruptsiooni vähendamiseks kärbiti põllumajandustoetuste osatähtsust Euroopa Liidu eelarves varasemalt 97 protsendilt 55 protsendini.

Eesti majandusringkonnad seisavad lobby-töö mõistmisest kaugel, väidab suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton Balti juhatuse esimees Peep Mühls. Euroopa Liidus võidakse tarbijakaitse loosungiga ükskõik mida läbi suruda, sest tarbijakaitseorganisatsioonid asuvad euroinstantsides võtmepositsioonidel, räägib Mühls. «Ärimehed peaksid meie tarbijakaitseorganisatsioonidele elu sisse puhuma, et selle tugeva survegrupi abil mõjutada euroliidu otsuseid ja olla nõudmistest informeeritud,» ütleb Mühls.

Suhtekorraldusfirmad lubavad ärimehe Euroopa pealinnas õigete uste taha juhatada ja eelnevalt selgitada, kuidas seal asjaajamine käib. Üksiku ettevõtja võimalused Euroopa Liidus oma õiguste eest seista paistavad kesised, liitude ja ühenduste osatähtsus kasvab. Piimatootjad ja Püssi plaaditehase vabrikandid olid esimesed hädalised, kes suhtekorraldusfirmadest ja advokaadibüroodest abi otsima tõttasid.