Hoobid elujulgusele

Põhja-Tallinna politseikomissari Vello Kaldmäe sõnul on see, et Razmik Särg-Sarkisjan ja Karen Oganesjan just Koplis tapeti, juhus. Kurbi juhuseid on aga Koplis teisigi. Peale 31. detsembril Kolde puiesteel õhku lennanud auto heidavad paiga turvalisusele varju plahvatused Kopli 3 asuva klubi juures ja Sõle tänava ühiselamus, röövimised ja ülirasked kehavigastused.

Isikuvastaste kuritegude arvestuses on Põhja politseijaoskond 1997. a 11 kuuga Tallinnas esikohal. Selle ajaga registreeriti 2351 kuritegu, neist 2 tahtlikku tapmist ja 19 üliraske kehavigastuse tekitamist.

Kopli politseinikke aga teevad murelikuks hoopis teised asjad. Kuritegevus nooreneb kiiresti. Kui varem oletasid röövkallaletungi ohvrid ründajate vanuseks 20--30 aastat, siis nüüd juba 14--16 aastat.

«Kopli on noorte kurjategijate katsepolügoon,» väidab Vello Kaldmäe.

Kuriteos kahtlustatavatest noortest pärineb oluline osa asotsiaalsetest peredest. Vanemad, kes endalegi tööd ning korralikku eluaset muretseda pole osanud või tahtnud, ei suuda ka oma lapsi aidata.

Nii hangivad noored endale ise elatist ehk teisiti öeldes varastavad. Sellega on seletatav ka tõsiasi, et kui Põhja politseijaoskonna osa kogu Tallinna kelmustes on 2 ja vägistamistes 4 protsenti, siis avalike varguste ja korterivarguste osakaal on 19%.

Korterivargusi soodustab Koplis seegi, et rahvas elab vaeselt. Kallis turvauks on sealkandis haruldus.

Kopli erineb teistest paikadest eelkõige seepärast, et tal on pikka aega olnud negatiivne kuulsus. Sellel on ka alust. Kant on vaene, liinidel elab palju asotsiaalset rahvast. Kuritegevust sünnitavad ka tühjaks jäänud tootmishooned ja nende suured hoovid.

Aeg-ajalt on tänavatel ebameeldivusi olnud töölt koju minejatel, ka meie töötajatel. Varem oli raskusi ka metallikrattidega, aga viimasel poolteisel aastal on olnud rahulikum, hulk nooremapoolseid vargaid saadi kätte.

Siiski tuleb ettevõtjal ettevaatlik olla. Meie keevitasime kinni osa oma tootmisruumide uksi ja aknaid.

Meil on rohkem probleeme Tallinna kesklinna ja Mustamäega kui Kopliga. Levinumad vahejuhtumid on seal seotud ööpäev läbi tegutsevate müügipunktidega. Kord on müüjat ähvardatud ja purki longerot nõutud, teinekord poeletilt pudel viina kaasa kahmatud ja ära joostud. Tõsisemaid sündmusi on õnneks harva.

Valvatavatesse korteritesse pole vargad pääsenud. Küll valmistab mõnele kliendile raskusi uute telefonijaamade kasutuselevõtust tingitud lisakulutus. Seni kasutatud valveseadmed ei mahu enam telefonijaamadesse ja klient peab ise uute seadmete eest maksma.

Kopli pole kindlustuse jaoks raske piirkond mitte seetõttu, et seal risk suurem on. Riski ei kaalugi me piirkondade, vaid üksikjuhtude kaupa. Kindlustamisest pole loobunud piirkonna kuritegevuse taset arvestades, vaid seepärast, et vara omanik ei täida talle esitatavaid nõudeid.

Kui risk, et kindlustaja kahju saab, ongi mõnes paigas suurem, ei saa kindlustusfirma preemiat oluliselt tõsta. Konkurents kindlustusfirmade vahel tingib selle, et kui ei kindlusta sina, teeb seda mõni teine. Meie probleem on selles, et Kopli inimene pole oma vara kindlustamisest eriti huvitatud.