Varahaldus saab uue sisu

«Me ei taha saada mingiks konkreetseks panganduse struktuuriks, tehes ülekandeid ja muud sellesarnast, jumal hoidku selle eest,» lausub EstiB-Talinvesti Varahalduse ASi tegevdirektor Sten Soosaar. Ta ütleb, et inimesel peaks olema võimalus astuda sisse varahaldusfirma uksest ja saada sealt personaalset teenust või konsultatsioone, kuhu oleks kõige kasulikum oma vaba raha paigutada.

Lisaks peaks sellisest firmast olema võimalik küsida ammendavat teavet selle kohta, milliseid kindlustuslepinguid peaks ta sõlmima, kuidas võrdlemisi vähe makse maksta ja soovi korral ka offshore-firmat kasutada, arvab Soosaar. «Millegipärast on offshore'il meie inimese jaoks halb maik, kuigi maailmapraktikas on see tunnustatud äri, mida kasutavad ka pangad,» ütleb ta. «Kui muidu makstakse 26 protsenti tulumaksu, siis offshore maksab 15 protsenti. See on ju 11 protsenti puhast võitu.»

EstiB-Talinvesti Varahalduse turundusjuhi Jan Andresoo sõnul on turul juurdunud arusaam varahaldusest kui meeletust riskide võtmisest. «Kui inimene tuleb kontorisse eesmärgiga leida professionaalset nõu ja abi, kuidas tulevikus elada vähemalt sama hästi kui praegu või kuidas olemasolevast kroonist kaks kasvatada, peaks ta leidma eest inimese, kes ka tulevikus temaga tegeleb,» leiab Andresoo.

Inimene piltlikult öeldes kaardistatakse, selgitab Andresoo, kellena ta töötab, millised on tema sissetulekud, millised püsivad väljaminekud.

«Kogu kaardistamise eesmärk on saada ülevaade inimesega seotud riskidest, tema vajadustest ja soovidest,» ütleb Andresoo. Ta arvab, et inimene on varahaldusfirmasse tulles juba paljud küsimused läbi mõelnud, need tuleb ainult õigesti formuleerida ja leida optimaalne variant oma unistuste ja võimaluste kokkuviimiseks.

Teenus kasvab välja portfellihaldusest

Uus teenus kasvab välja varahalduse mahust kaks kolmandikku moodustavast portfellihaldusest ja meenutab veidi Eesti pankade pakutavat privaatpangandust, ütleb Sten Soosaar.

Idee on pakkuda inimesele kogu vara haldust ja õpetada teda säästmise kaudu tulevikus paremini elama, lisab Soosaar. Varahaldusfirma peaks tulevikus olema selline koht, kus inimene saab lahenduse kõigile oma investeeringutega seotud probleemidele, sõnab ta.

Kui portfellihalduse teenust pakutakse alates miljoni krooni suurusest investeeringust, siis jõukuse juhtimise konsultatsiooni võib saada oluliselt väiksema rahakotiga. «Kui inimesel on miljon krooni, siis ta tõenäoliselt elab niigi hästi ja meie teenust niivõrd palju ei vaja,» lausub Jan Andresoo. «Pigem on seda tarvis 10 000--15 000 krooni suurust palka teenival inimesel,»

Igakuist investeerimist võib alustada ka 5000 kroonist investeerimisfondi, ütleb Andresoo. Kui näiteks olemasoleva 50 000 krooni eest tahetakse kümne aasta pärast lapsed ülikooli saata, oleks otstarbekam investeerida algul suurema riskiga väärtpaberitesse ja hiljem suunata see edasi madalama riskiga ja madalama tootlusega vahenditesse, soovitab ta.