Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida teha, kui arvutivõrk jääb liiga aeglaseks
Arvutite hulga suurendamisel võrgus ning uute rakenduste kasutuselevõtul tekib varem või hiljem olukord, et seni arvutiga kiirelt toimunud töö hakkab venima. Töö aeglustumine võrku ühendatud arvutite kasutamisel võib olla tingitud mitmest põhjusest. Rahaliste vahendite õigesse kohta suunamiseks on vaja võimalikud kitsaskohad eelnevalt kindlaks määrata.
Piirdume selles nõuandes vaid ühe hoone piiridesse jääva lokaalse ehk kohtvõrguga ja jätame kõrvale kõik Interneti ja laivõrkudega seonduva.
Võrgu aegluse probleemiga kokku puutudes tuleks kõigepealt selgust saada, millise ülesande täitmisel ebanormaalne aeglus avaldub ning millised võrgu osad selles ülesande täitmisel osalevad.
Tööjaamadena on reeglina kasutusel tavalised personaalarvutid, mis võrguadapteri vahendusel kaabeldusega ühendatud. Tööjaama põhiülesanne on võrguteenuste kasutajale kättesaadavaks tegemine, mis ei koorma arvuti ressursse kuigivõrd võrgust eraldatud tööga võrreldes. Seega pole mõtet esimeste võrgu aeglaseks jäämise märkide korral tormata tööjaamu välja vahetama -- viga on tõenäoliselt mujal. Ei ole ka põhjust varustada töökoha arvuteid kiirema kui 10Mb/s võrgukaardiga -- need on kallimad ja nende kiirus jääb kasutamata.
Kui töökoha arvuti toimib trükiserverina, mis teeb laserprinteri võrgukasutajatele kättesaadavaks, on soovitatav panna sellele kohale parema protsessori ning suurema mälumahuga arvuti.
Kaabeldus võib läbilaskevõime osas kitsaskohaks osutuda ainult siis, kui võrgus on sadakond või enam arvutit. Kui sellisel juhul on kaabeldus teostatud veel koaksiaalkaabliga, pole pääsu kaabelduse asendamisest keerupaarikaabeldusega (UTP) ning täiendava jaotustehnika kasutuselevõtmisest. Koaksiaalkaabel on nimelt lisaks oma piiratud läbilaskevõimele (10 Mb/s) ka äärmiselt ebatöökindel: piisab ühestainsast viletsast ühendusest ja võrk on halvatud.
UTP-kaabeldusega on olukord parem. Siin on abi suurema koormusega lõikudes ning serveriühendustes 100 Mb/s võimaldava jaotustehnika kasutuselevõtust.
Serverite tehniliste omaduste ja neile pandud koormuse mittevastavus põhjustab kõige sagedamini võrgutöö aeglust. Arvuti, mis teenindab kümneid või sadu töökohti, peab oma parameetritelt olema piisavalt palju parem kõige paremast tööjaamast. Korralikku serverit suurele hulgale töökohtadele tasub otsida juba Intelist järgmisest klassist, näiteks RISC-protsessoriga masinate hulgast. Komistuskiviks võivad saada aga RISC-maailmas valitsevate Unix-operatsioonisüsteemide serveriadministraatorite defitsiit ja olemasolevate rakenduste kohandamise probleemid. Seetõttu on valutum Intel-platvormile jääda, kuid kasutada tuntud firmade spetsiaalselt serveriteks ehitatud arvuteid.
Tööjaam
kui tööjaam toimib printeriserverina, peaks ta olema tavalisest kiirem ja suurema mälumahuga
Kaabeldus
sadakonna või enama arvuti puhul on kasulik keerupaarikaabel koaksiaalkaabli asemel
Server
parameetritelt peab ta olema tunduvalt parem kui tööjaamad, soovitatavalt RISC-protsessor