Jaan Mölder - mõisahärra ja linnapea

05. veebruar 1998, 00:00

Tänavu 13. jaanuaril ostis Paldiski linnapea Jaan Mölder ligi poole miljoni krooni eest Harjumaal, Tallinna-Vääna maantee vahetus läheduses asuva Muraste mõisa. Ainukesena mõisa ostmiseks soovi avaldanud Mölder on mõisaga seotud edasistest plaanidest rääkides üsna kidakeelne, ühe variandina mainib ta mõisa uue kodu rajamist.

Müüdud mõis kuulus Muraste endise lastekodu kompleksi, mille koguhinnaks kinnitas valitsus möödunud sügisel 10 miljonit krooni.

«Kui ta on riigil arvel olnud mingisuguse summaga, siis see ei väljenda absoluutselt tema turuväärtust,» selgitab suurt hinnavahet vastne mõisaomanik Jaan Mölder ise. Pealegi, see, mis mina ostsin, oli vaid üks laut ja mõisa peahoone, ütleb Mölder.

Mõisa endine omanik oli Eesti Punane Rist. Organisatsiooni peasekretär Riina Kabi räägib, et sai Jaan Mölderi ostusoovi kätte detsembris. «Enne tehingu lõplikku sõlmimist kartsin tükk aega, et järsku mõtleb ümber,» lausub Kabi.

Mõisa ostmise rahakanalitest Mölder hea meelega ei räägi. Sellekohaseid küsimusi nimetab ta võõrasse rahakotti vaatamiseks. Mölder väidab, et üks riigi- või ka kohaliku omavalitsuse ametnik Eestis ei peaks ilmtingimata ainult oma igapäevapalgast elama.

Eestis on toimunud nii maareform kui ka omandireform. Päris paljud on saanud maid või varasid tagasi, räägib Mölder vihjamisi. «Minu isa oli pärit kesk Eestist, kus on tagastatud ka maad,» selgitab ta napilt.

Hetk hiljem ta aga leebub ning lausub: «Sain krediiti praegu ERA Pangast. Eks kõik raha tuleb pangast, ega ta kuskilt mujalt ei tule.» Laenu garantiiks ongi juba viidatud tagastatud maad.

Raha võib aga teenida ka ettevõtlusest, milles kaasalöömist Mölder ei eita. «Kadunud isast on mul jäänud üks firma, millega ma tegelen,» nendib ta taas endasse sulgudes. «Praegu üritan ma sõpradega ka ühte teist projekti ellu viia.» Täpsemalt Mölder oma ärilisi ettevõtmisi ei kommenteeri. Vahest ehk linnarahvale teadmiseks, et see ei ole seotud linna majandusega, lihtsalt vahendustegevus, peab ta siiski vajalikuks lisada.

Sama raske on vastselt mõisaomanikult teada saada, mida ja kuidas ta Murastes tegema hakkab. «Ma ei juhiks sellisele tagasihoidlikule protsessile nagu Muraste ostmine nii suurt tähelepanu,» tõrjub Mölder küsimusi. « Üks variant on kodu väljaehitamine, kuid plaanid ei ole veel päris konkreetselt fikseerunud.»

Oma mõisa puudutavatest küsimustest märksa innukamalt vastab Mölder küsimustele, mis puudutavad Paldiski linna.

Arsti haridusega Mölder sai Paldiski linnapeaks 1994. aastal Esimestel aastatel tuli tegutseda Keila linna osana, 1996. aasta sügisel sai Paldiski linnaõigused.

«Esimestel aastatel olin vaata et rohkemgi linnapea kui praegu,» võrdleb Mölder. Nüüd, kus linn on arenenud ja paljuski atraktiivsemaks muutunud, on neid, kes linna vastu huvi üles näitavad nii heas kui ka kadedas mõttes, järjest rohkem, selgitab Mölder.

Mölder ei saa Paldiskist rääkides üle ega ümber Paldiski Põhjasadamast. Praegu on Paldiskile kuuluva ASi Paldiski Põhjasadamad 50% aktsiaid müügis, konkursi võitja selgub 18. veebruaril. Põhjasadam on Paldiskis arvestatava käibega tööandja. «Pidevat palka saab ca 60 inimest,» lisab Mölder.

Sadamas tegutseb praegu vaid üks operaatorfirma, AS Palsteve. Paldiski Põhjasadama direktor Heldur Suun ütleb, et Palsteve üheks osanikuks on ka Põhjasadam. Suun ei soostu teisi osanikke avalikustama, mööndes vaid, et kaasatud on ka Soome kapitali.

Uute operaatorite leidmine on olnud ka sadamas peamine tülide põhjustaja. Enim kirgi on üles kütnud plaanitav vedelkeemiaterminaal, mille ehitamist on Soome firma Baltic Tank juba aastaid alustada püüdnud.

Linnaelanikud süüdistavad terminali ehitust ja potentsiaalset soomlasest ehiatajat soosivat Möldrit omakasupüüdlikkuses.

Terminaali käivitamise protsess on siin veninud juba ligemale kolm aastat, räägib Mölder. «Selle aja jooksul on sama firma Soomes kasutusele võtnud juba neli samasugust terminaali,» räägib linnapea ning kinnitab, et ei näe mingisugust põhjust, miks ta ei peaks Baltic Tanki usaldama. Kõigest hoolimata loodab Mölder, nagu ka eelmisel aastal samal ajal, et projekti rakendamine on juba lõpusirgel.

Kindlasti tuleb veel paar maja õhku lasta, viib Mölder jutu sadamast selle aasta plaanidele. Raha leidmisel tuleb veel paarsada korterit ära remontida, et linna elanikke juurde meelitada.

«1994. a läks Eesti kooli kuus last, eelmisel aastal 165,» tunneb Mölder uhkust saavutatu üle. Linnapea enda remonditud korter asub linnavalitsuse maja vahetus läheduses, paariminutise jalutuskäigu kaugusel.

Jaan Mölderi linnapeaks olemise aeg lõpeb 1999. a oktoobris. «Kui oleks ka võimalus, ma vaevalt usun, et jõuaksin jätkata,» kahtleb ta. «Teeks oma elamise korda ja vaataks, mis selle mõisaga teha saaks,» arvab Mölder.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing