Läti alkoholiturg korrastub

Artikkel

- Uudised
- 9. veebruar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti alkoholiturg korrastub
1997. aastal suurenes alkoholiaktsiisi laekumine 25%, aasta 9 kuu jooksul laekus alkoholikaubandust puudutavatest trahvidest riigieelarvesse 1,5 miljonit latti. Arvud kõnelevad kontrolliorganite tegevuse tõhustamisest ning piirikontrolli tugevdamisest.
Jätkuvalt on aga kõrge salaalkoholi osakaal, mida politsei andmeil on läinud aasta maist riiki toodud vähemalt 2,5 miljonit liitrit.
Seni reguleeris Läti alkoholiturgu 1996. aasta valitsuse määrus, läinud nädalal oli parlamendis kolmandal lugemisel riikliku alkoholimonopoli reguleeriv seadus, mille eesmärk on alkoholituru liberaliseerimine ja lähendamine ELi nõuetele.
Läti alkoholituru statistika näitab, et nõudmine toidupiirituse järele kasvas 1997. aasta esimese 10 kuuga 30,3%. 11,7% suurenes nõudmine alkohoolsete jookide tootmiseks kasutatava piirituse ja 33% meditsiinis ja ravimitööstuses kasutatava piirituse osas.
Toorpiirituse tootmine kasvas samal perioodil 9,6%. Puhastatud piiritust toodeti 7,1% rohkem.
Siseturul on puhta piirituse hinnad ületoodangu tagajärjel langenud. Mustal turul veel kolm aastat tagasi 3 latti maksnud piirituseliitri hind on langenud 1 latile.
Importalkoholi osakaal on aastaga kasvanud umbes 5% ning moodustab praegu turust 15--16%. Ligi 90% impordist langeb seitsme firma arvele, millest suurimad on Mobil Plus ADV, Mono-M ja Lion&Co. Viimased on hakanud rohkem rõhku panema populaarsematele markidele, nagu odavatele Prantsuse veinidele.
Läti veiniturg on kiiresti kasvanud, konservatiivsel hinnangul umbes 20--30%. Muutunud on ka tarbimine: kui 2--3 aastat tagasi kuulus 90% turust valgele veinile, siis nüüd hõlmavad kolmandiku turust punased veinid.
1996. aastal ületas alkoholi ekspordi maht impordi 26%. Sama tendents säilis ka 1997. aastal, mil eksport ületas importi 14%.
Aasta tagasi kehtestas Läti riik alkoholi hulgimüüjatele käibemiinimumiks 100 000 latti, mille tulemusel 2--3 aastat tagasi tegutsenud 400 hulgimüüjast on koondumise järel alles jäänud kümmekond. Vähesel määral tegelevad hulgimüügiga ka importijad.
Kui eespool loetletud alkoholitööstuse harudes on monopoliseerumine vähem märgatav, siis tootmises valitsev olukord on köitnud avalikkuse tähelepanu.
Palju kära tekitas tehing, kus AS Rigas Vini omandas 25% firma Latvijas Balzams aktsiatest, millega Ave Lat Grupa kontserni kätte koondus 63% kohalikust alkoholiturust.
Ehkki Lätis on kokku 19 alkohoolseid jooke tootvat ettevõtet, langeb nimetatud kahe monopolisti arvele 86,4% piiritusjookide tootmisest. Läti alkoholitoodangu 5% suurenemist 1997. a esimese kümne kuuga võib pidada just nende kahe turgu valitseva firma teeneks. B&B
Hetkel kuum