Pangakaartidega sooritatud pettuste arv on kahanenud viis korda

Keskkriminaalpolitsei abidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul vähenesid pettusejuhud välismaalastele kuuluvate kaartidega. «Üle-eelmisel aastal oli populaarseim petmisviis välismaalastele kuuluvate kaartide magnetriba kopeerimine mõne teise kaardi peale,» rääkis Aleksandrov. «Eks nüüd ole välismaalased ise kah ettevaatlikumaks muutunud ja neid on hoiatatud.» Millise pangakaardiga kõige rohkem petetakse, ei nõustunud ta ütlema.

Ka Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kalle Vaalmaa kinnitas, et pettused on kontrolli alla saadud. «Kuigi kaartide arv suureneb, jääb petmisi aina vähemaks,» lisas ta.

Vaalmaa sõnul ei sõltu pettuste arv kaardi liigist. Rohkem tuleb kaardipettusi ette tema ütlusel juveelikauplustes, naha- ja kingakauplustes ning poodides, kus müüakse kallimaid riideid.

Hansapanga kaardiga peteti Vaalmaa sõnul eelmise aasta jooksul vaid mõni üksik kord.

Tallinna Kaubamaja finantsdirektori Urmo Vallneri sõnutsi avastati kaubamajas eelmisel aastal vaid üks kaardipettus, millest kaubamaja kahju sai. «Ilmselt oli pettusi rohkem, kuid meil puuduvad lihtsalt andmed,» ütles ta.

Hansapanga kahju pangakaardipettustest oli eelmisel aastal alla miljoni krooni. Ühispank sai eelmise aasta 9 kuu jooksul kaardipettustest kahju ligi 250 000 krooni.

Aleksandrovi sõnul on suurenemas raha topeltväljavõtmiste arv. «Praktiliselt üheaegselt võetakse sama summa arvelt maha mitu korda,» ütles ta. Selliseid pettusi pannakse toime üle terve Eesti ja on näha, et petturid on omavahel seotud, märkis Aleksandrov.

Politsei andmeil toimus eelmisel aastal umbes 200 kaardipettust, kus kasutati kopeeritud magnetribaga kaarti. Ülemöödunud aastal oli sarnaseid petmisjuhtumeid umbes tuhat.

Pettusi, kus raha väljavõtmisel kasutatakse variisikuid või võetakse sama summat mitu korda lühikese ajaga välja, oli möödunud aastal umbes 200. See arv on Aleksandrovi kinnitusel võrreldes varasemaga suurenenud.