Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inspektsioon ootab sajandi lõppu
Baltika ja Klementi, Hansa- ja Hoiu-panga ühinemisega seotud kaht- lused siseinfo kasutamise kohta börsil on taas tunnistanud väärtpaberiinspektsiooni jõuetust.
Äripäeva arvates ei anna väärtpaberiinspektsiooni esindajad endale aru, mida investorid neilt kui järelevalveorganilt ootavad, rääkimata selle nimel tegutsemisest.
Tänases lehes halab inspektsiooni peadirektor Marek Mägi, et enne sajandivahetust nendest hästi toimivat süsteemi ei saa. Selleks ajaks ehk valmib uus väärtpaberiseadus koos selle juurde kuuluvate rakendusotsustega. Nii rääkides vabandab Mägi juba ette, et nii tema ise kui veel mitu seltskonda mõjujõuta tudengeid on otsustanud aastaid käed rüpes istuda.
Muidugi töötab inspektsioon praegugi. Paraku mitte börsi usaldusväärsuse jaoks kõige olulisemas vallas -- sisetehingute uurimisel. Riigikogu liikme Ignar Fjuki hinnangul võib lõviosa börsiuudiste puhul täheldada, et selle mõju on tegelikult juba päev-paar varem kohale jõudnud.
Ainest ei tohiks väärtpaberiinspektoritel nappida. Aga isegi kui inspektsioon otsustab mõnda asja uurida (loe: jälgida), siis võib juba ette öelda, et midagi kahtlast ei tuvastata.
Kui valitsus pole suutnud väärtpaberituru kutseliste osaliste kontrollimise korda viie aasta jooksul vastu võtta, siis on see eelkõige rahandusministeeriumi ja inspektsiooni süü. Viimastele keegi voli kahtlaste börsitehingute uurimiseks kandikul kätte ei too. Mäletame, et enne ametisse nimetamist nõudis Marek Mägi endale kõrgemat palka ja uuemat autot. Suuremate hüvede asemel oleks võinud ta nõuda rahandusminister Mart Opmannilt hoopis suuremaid volitusi oma tööd teha.
Eestis ollakse tugevast väärtpaberijärelevalvest huvitatud vaid sõnades. Tegelikkuses ei soovi inspektsioon rohkem tööd teha, rahandusministeerium rohkem vastutada ning turuosalised, maaklerid ja emitendid, rohkem kontrollitud olla. Poliitikutele ei lisaks see samuti populaarsust.
Ainult avalikule informatsioonile toetuvad välis- ja väikeinvestorid soovivad tõepoolest, et väärtpaberiinspektsioon poleks kui alandlik peni, kelle saba on jalge vahel ning kellelt pole haukumistki loota, hammustamisest rääkimata. Ent nemad reageerivad sisetehingutele pigem börsilt lahkumisega, kui lähevad Opmanni ukse vahele tugevamat inspektsiooni nõutama.
Kui väärtpaberiinspektsioon edaspidigi börsimängudes vaid vaatlejaks jääb, pole uut väärtpaberiseadust varsti vajagi. Juba praegu näitab Tallinna börsi käive, et peamiselt kauplevad seal maaklerid omavahel, ning Internetis võib leida kuulutusi, et soovitakse osta igasugust börsiettevõtete kohta käivat insider-informatsiooni.