Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

WC-loputus võib säästa nii vett kui ka raha

25. veebruar 1998, 00:00

Tänapäeva sanitaartehnika erineb aastate eest paigaldatud seadmetest -- WC-pottide, segistite ja muude seadmete projekteerimise aluseks on saanud veesääst. Kui endisaegne WC-pott kasutab ühekordseks loputuseks keskmiselt 9 l puhast vett, siis tänapäevane kulutab seda vajaduse järgi 2 kuni 4 või 6 l.

Et säästuloputus annab aastas ligi neljakordse vee ja raha kokkuhoiu, võib leidlik isetegija üritada loputuskasti ballasti lisamisega vähendada oma vana WC-poti veekulu. Paraku ei erista vana potti uut tüüpi potist vaid vähene veehulk. Uute WC-pottide istmeosad on kujundatud nii, et ka vähene veehulk tagaks hügieenilise loputuse. Samas vana poti puhul ei suuda vähene veehulk kõike kanalisatsiooni loputada -- WC-potti «ümber ehitades» tuleks leppida haisva tualettruumiga.

Kvaliteetne sanitaartehnika vajab vähest hoolt ja kestab aastakümneid. Esmapilgul odavamad, tundmatute kaubamärkidega WC-potid ja segistid raiskavad vett, nõuavad sageli varuosi (kui neid saada on) ja kulutavad oma lühikese kasutusajaga heauskse omaniku raha.

Moodsad WC-potid pakuvad kasutusvõimalusi, mis endisaegsetel mudelitel puudusid. Need võimaldavad vajadusel valida kas suure (4 l) või väikese (2 l) loputuse, mis säästab vett -- aastas hoiab 3-liikmeline pere kokku 4,5 t vett. Selline duo-loputus on laiemalt tuntuks saanud viimasel paaril aastal, kuid esimesed säästumudelid olid kasutusel juba viiekümnendatel.

Omaaegsetes kanalisatsioonitrassides oli paraku projekteeritud voolama palju suurem veehulk, kui seda tarbivad kaasaegsed segistid, du?id, WC-potid ja ka pesumasinad. Olmevee tarbimise vähenemine võib torustiku mitteküllaldase kaldenurga puhul ummistusi põhjustada. Ummistuste vältimiseks võib palgata torusid pidevalt läbi peseva firma, torustiku välja vahetada (mis on üsna kallis ettevõtmine) või paigaldada kanalisatsioonipüstaku alumisse punkti vooluhulga võimendi. Võimendi on WC-potiga samas hinnaklassis ja ei too kaasa märgatavaid lisakulusid, kui majaühistu vahetab välja kogu korruselamu sanitaarseadmed. See investeering säästab närve, aega ja raha, mis kuluvad kanalisatsioonitrassi ummistuste likvideerimiseks.

Vooluvõimendi kogub püstakust saabuva vee ja suunatab selle trassi suurema surve ja hulgana. Tänu liikuvate osade puudumisele kestab vooluhulga võimendi kasutusaeg üle 60 aasta. Ehituses osalevad firmad vajavad kindlustuskatet

Ehitustegevuse kindlustamine on tavalise varakindlustuse või liikluskindlustusega võrreldes komplitseeritum, sest sellega kaetakse tunduvalt enam riske ja ka kindlustatava vara loetelu on pikem. Ehituse koguriski kindlustuse sõlmimisel tuleb jälgida, et kindlustus kataks kõiki platsil olevaid ja sinna tööde käigus lisanduvaid väärtusi ning et ühegi ehitustegevuses osaleva firma vastutus ei jääks kindlustuskatteta.

Koguriski kindlustus rakendub tavaliselt tööde alustamisega ehitusplatsil ja lõpeb ehitaja poolt tellijale antud, tavaliselt kaheaastase garantiiaja lõppedes (ehitustööde defektid ja nende kõrvaldamise käigus tekkinud kahjud). Selle ajavahemiku jooksul katab koguriski kindlustus nii ehitusplatsil oleva vara, tehtavate tööde kui ka ehitustegevusest johtuva vastutuse praktiliselt kõigi juhtuda võivate kahjude vastu.

Kahju tekitav sündmus peab olema ettenägematu ja äkiline. Samuti peab kindlustusvõtjal olema huvi hüvitise taotlemiseks -- kindlustusvõtja on kas kahjustatud või hävinud vara omanik, vastutab selle eest seaduse või lepingu alusel või on kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest kas seaduse või lepingu alusel vastutav.

Esmalt määravad ehituse tellija ja peatöövõtja töövõtulepingutega vastutuse ulatuse ja selle piirid. Seejärel tuleb sõlmida ehituse koguriski kindlustuse leping, mis kataks võimalikult palju lepingutega võetavaid kohustusi. Leping tasub sõlmida kindlustusseltsiga, kelle pakutud tingimused on võimalikult laia kattega ja tagatised väärivad usaldust.

Koguriskikindlustuse varakindlustuse leping peaks haarama nii tehtavaid töid, kasutatavaid tööriistu, seadmeid kui ka ehitusmasinaid ning kraanasid, samuti platsil olevaid ajutisi ehitisi ja muud vara.

Samas ei tohiks unustada ka vastutuskindlustust, mis katab ehitustegevusega kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Selle lepingu sõlmimisel tuleb täpselt jälgida nii pea- kui ka alltöövõtuga sätestatut. Tihti juhtub, et alltöövõtjana põhjustab tellijale või peatöövõtjale kahju firma, mille vastutus on poliisiga katmata, sest sõlmitud töövõtulepinguga pole kindlustatu sellist kohustust võtnud.

Viimane hädavajalik kindlustusliik on ehitustööliste õnnetusjuhtumi kindlustus, mis korvab tööõnnetusest johtuva kahju ja vähendab tööandja vastutust õnnetuse tagajärgede ees.

Kindlustusseltside kaudu kõigi ehitusriskide sajaprotsendilisest maandamisest ei maksa siiski unistada. Õigem oleks valida kindlustusfirma, mille oskused ja kogemused võimaldavad erinevaid riske maksimaalselt välja selgitada ja neid vältida või vähemalt võimaliku kahju ulatust piirata. Välditud kahju on alati odavam ka kõige kallimalt kindlustatud ja paremini hüvitatud kahjust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing