Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tulekahju peab kustutama enne selle puhkemist

03. märts 1998, 00:00

On lihtne hinnata ohutusmeetmeid rentaabluse seisukohast, kui asi puudutab varasid, kuid rahas on võimatu arvutada kulusid, mis on vajalikud personali, direktsiooni ja külaliste ohutuse tagamiseks. Selles suhtes on kohane määratleda piirid, mille alusel ohutust planeerida.

Üldmõistetes peaks planeerimisraamistiku esitama järgmisel viisil:

  • inimeludega ei tohi riskida;
  • firma peab jääma püsima;
  • keskkonda ei tohi kahjustada;
  • asendamatud väärtused ei tohi hävida.
  • Edasi peab iga ärimees ise otsustama, kus on piir, millest algavad need erilised lubatud riskid, kus on arvestatud kõiki tähtsaid asjaolusid.

    Lubatavust võib mõõta järgmiste kriteeriumide abil:

  • direktsiooni kohustus äritegevust säilitada;
  • äritegevuse suutlikkus end pärast intsidenti taas toota;
  • sotsiaalsed ja majanduslikud lootused ja ootused;
  • tehniline ja majanduslik potentsiaal, mis võimaldab riske ületada.
  • Enamik tulekahjusid pääseb valla köökidest, küttekehadest (katlaruum), ladudest, koridoridest, trepikodadest.

    Tulekahju kulgemise ja leviku juures võivad mõned minutid osutuda äärmiselt tähtsaiks. Seepärast on tulekahju automaatse avastamise esmane ülesanne tuvastada tulekolle võimalikult kiiresti ja täpselt ning vältida, et inimelud ohtu satuks, või vähemalt anda inimestele võimalus oma elu päästa.

    Välja peab töötama mitmesuguste alarmide süsteemi, kus alarmidel on oma eesmärk. Algfaasis peaks tulekahju likvideerimisel osalema vaid väljaõpetatud personal, kes on ruumidega tuttav. Paanikat ei tohi mingil juhul lubada. Sisealarmi jaoks on eriti sobiv piiparsüsteem.

    Kui tuli avastatakse liiga hilja, on õnnetus kindel. Mida suurem on viivitus, enne kui saabub kustutamistehnika, seda vajalikum ja majanduslikult õigustatum on täielik tuleohutussüsteem.

    Alarmisüsteem ja selle organisatsiooniline skeem peavad vastama kohalikele oludele. Selle töötavad välja süsteemi omanik, vastava eriala asjatundja ja tuletõrje. Koos uuritakse ruume, et määrata väljapääsu- ja juurdepääsuteed, samuti struktuursed tingimused, olemasolevad vahendid ja nende potentsiaalsed rakendused.

    Tule tõrjumisse kaasatakse ka personal, eriti päeval. Eesmärk on tuvastada väikesed tulekahjud juba varakult ja kustutada nad oma vahendeid kasutades.

    Samal ajal jälgivad neid operatsioone automaatsüsteemid ja tagavad häire kiire edastamise tuletõrjekomandole, niipea kui on selge, et kohalikud ponnistused ei kanna vilja.

    Öösel on vääralarmide oht eriti väike, seega peab öiseid alarme võtma väga tõsiselt. Kuna kohal ei ole kedagi või ainult mõni töötaja, on soovitatav iga öine häire kohe tuletõrjekomandole edastada.

    Lähtudes seisukohast, et ohtu võivad sattuda inimelud, peab tuleohutuse planeerija alati jätma omale võimaluse teostada üldist järelevalvet, aga eriti kriitilistel juhtudel rakendada tulekustutussüsteeme.

    Rahalised võimalused sunnivad ettevõtteid tihti kompromissile minema. Kompromissid tuleohutuses on aga ohtlikud ja võivad ekstreemolukordades maksta inimelusid.

    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing