Riigi maa-ameti lepingud luubi all

Kaks aastat tagasi kirjutas riigi maa-ameti peadirektor Kalev Kangur alla töövõtulepingutele koguväärtusega ligi kolm miljonit krooni, mille puhul riigikontroll kahtlustas topeltmaksmist.

«See on nii vana lugu, miks see jälle päevakorda kerkis,» on Kalev Kangur üllatunud. «Riigikontroll vaatas neid lepinguid, kuid ei tuvastanud midagi erakordset,» lisab ta.

Riigikontrolör Mäidu Lääne sõnul kontrolliti tõesti aastatetaguseid lepinguid ja jõuti järeldusele, et lepingute sõlmimine, nende muutmine ja täitmise arvestus oli halvasti korraldatud. Lepingud sõlmiti viie maamõõdufirma vahel ja maa-ametis neid ei registreeritud.

Lepingute juures polnud töö eelarvet, hinnad olid Lääne sõnul laest võetud ja liiga kõrged. Osade lepingute tekst muutus hiljem, osad lepingud tühistati. Muudetud tekstiga ja tühistatud lepinguid maa-amet ei säilitanud, ütleb Lääne.

Lepingute sõlmimise ja koostamise eest vastutanud, nüüdseks vallandatud Kuno Raude räägib, et teda ei pühendatud lepingute ettevalmistamisse ja raha jaotamisse.

18.12.1995 sõlmis Kalev Kangur ASiga Planserk lepingu summas 954 620 krooni. Lepingu kohaselt pidanuks Planserk vormistama seitsme metskonna, ühe maardla ja kolme dolomiidikarjääri maa riigi omandisse. Samal päeval sõlmisid Kangur ja Planserk veel teise, sama numbriga lepingu summas 630 000 krooni, kus nimetatud tööd kattuvad osaliselt esimese lepingu objektidega.

Kanguri sõnul lepingut muudeti, aga kuupäev ja number jäid samaks. Küsimusele, kumb leping raha väljamaksmisel aluseks võeti, vastab Kangur: «Ma ei oska täpselt öelda.»

ASi Planserk juhatuse esimehe Rein Lainevoolu sõnul maksis maa-amet raha kahes jaos. «Kokku saime töö eest 700 000 krooni, mis oli lubatust vähem,» ütleb Lainevool. Ta lisab, et teise lepingu sõlmis Kangur tagantjärele.

Objektide kattumist kahes lepingus põhjendab Lainevool tööde mahu muutumisega töö käigus. «Esialgset lepingut sõlmides ei teadnud me, kui suured on tegelikult massiivid, mis tuleb ära teha,» räägib Lainevool.

30.10.1995 sõlmis Kangur Keila maamõõdu- ja projekteerimisbürooga kaks, erinevate numbritega lepingut. Mõlemas lepingus kattuvad objektid ja tööde maksumus 353 998 krooni. Esimeses tellis maa-amet ettevalmistustöid ja andis kasutada komplekti mõõdutehnikat, teises lepingus nende vormistustöid. Hiljem muutis maa-amet lepingu numbri. Miks, sellele Kangur vastata ei osanud.

Keila maamõõdubüroo juhatuse esimees Rein Kassmann kinnitab, et kahes lepingus kattuva summa maksis riigi maa-amet ära ja lõppkokkuvõttes maa-amet oma tehnikat neile ei andnud. «See lugu on vana ja tänaseks unustatud,» ütleb Kassmann.

1996. aasta algul sõlmis Kangur 483 800kroonise lepingu ASiga E.O.Map kaheteistkümne metskonna maa riigi omandisse vormistamiseks. Kas raha on firmale välja makstud ja töö tehtud, Kangur ei tea. Küll kinnitab ta, et AS E.O. Map valiti tööd tegema riigihanke korra järgi.

AS E.O.Map on Maaehitusprojekti tütarfirma, mille aktsiatest viiendik kuulub endisele maa-ameti töötajale Mart Porkile. Samas on ASi E.O.Map juhatuse esimehel Jüri Pärnikul 390 aktsiat Porki firmas TKM Kinnisvarade AS. Küsimusele, kas Kangur valis töövõtjaid oma huvidest lähtudes, vastab Pork eitavalt. Riigikontroll tehingus märkimisväärseid rikkumisi ei avastanud.

19.02.1996 sõlmis Kalev Kangur ühel päeval kolm lepingut summas 129 800 krooni. Lepingute järgi tuli maa riigi omandisse vormistada kolmel objektil --Toompuiestee 24 (keskkonnaministeeriumi haldushoone toim.), Mustamäe tee 51 (riigi maa-amet) ja Rävala pst 8.

Kahe esimese objekti maa pidi riigi omandisse vormistama AS E.O.Map, kolmandat objekti pidi tegema TSM Kinnisvarade AS. Küsimusele, kas tasu polnud kolme objekti kohta liiga suur, vastab Kangur: «Raske öelda. Iga asi on otsustus omas ajas. Kuna makseid neile objektidele tehtud ei ole, ei hakkakski ma diskuteerima, on ta nii või naa.»

Juunis 1996 tühistas Kangur ASiga E.O.Map sõlmitud lepingud.

Riigikontrolör Mäidu Lääne sõnul ei registreerinud maa-amet ka tühistamislepinguid, mistõttu ei saa keegi öelda, millal lepingud tegelikult tühistati.

Hiljem sõlmis keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus Rävala pst 8 peale uue lepingu ASiga Planserk. Tellitava töö hind vähenes ligi 28 000 krooni. Küsimusele, miks kohe ei sõlmitud odavamat lepingut, vastab Kangur, et tööd muutusid hiljem oluliselt lihtsamaks.

Magusast suutäiest ilma jäänud TSM Kinnisvarade ASi (praegu TKM Kinnisvarade AS) juhatuse esimee, maa-ameti endine töötaja Mart Pork kõneleb, et maa-amet ei kandnud viie päeva jooksul ettemaksu firma arvele üle ja nii tekkisidki lahkhelid. Pork lisab, et ju tundus esialgne hind riigile kõrge. «Hiljem maa-amet meiega selliseid lepinguid enam ei sõlminud,» räägib ta.