Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korterite erastamine ummikus
Elamureformi takerdunud arengu tõttu kokku kutsutud foorumil osalesid peale 1000 korteriühistu esindaja rahandusminister Mart Opmann ja majandusminister Jaak Leimann.
Praegu on Eestis erastatud 273 956 korterit ja moodustatud ühistuid on ligi kolm tuhat, ütles Andres Jaadla. Seega on erastatud vaid kolmandik Eesti 600 000 korterist. Väike korteriühistute arv on tingitud raha- ja huvipuudusest, tunnistas Jaadla.
Rahandusminister Mart Opmanni sõnul ei ole kohalikel omavalitsustel motiivi korteriühistute tekkele kaasa aidata, sest korteriühistute tekkimisel peavad omavalitsused haldamisest loobuma. Opmann ütles, et kindlasti aitaks korteriühistute moodustamisel kaasa konkreetsete tähtaegade kehtestamine.
Jaadla sõnul tuleb 1999. aasta riigieelarvest elamumajandusküsimuste lahendamiseks eraldada 900 miljonit krooni. Samas ütles Jaadla, et valitsusel ja riigikogul tuleb kiiresti välja töötada ja ellu rakendada elamumajanduskontseptsioon ja elamu-poliitika põhialused.
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi sõnul oli selle aasta riigieelarve koostamisel plaanis korteriühistute liidule eraldada miljon krooni, kuid ettepanek hääletati kiiresti maha.
Tartu korteriühistute liidu juhatuse esimees Kaido Kolk märkis, et elamumajandus peab riigi jaoks muutuma kahe aasta jooksul esmaseks ülesandeks ja elamumajanduse muudatused ja täiendused tuleb seadustikus Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viia.
Majandusminister Jaak Leimanni sõnul on elamureformis läbitud ainul üks etapp -- korterite erastamine. Korteriomandi seadmisega ei ole Tallinnas veel alustatudki, tunnistas Leimann. Ta ütles, et järgmise aasta eelarves on eluasemefondile ette nähtud 20 mln krooni.
«See on garantiiressurss ja mõeldud inimestele, kelle maja väike turuväärtus võib saada takistuseks laenu taotlemisel,» ütles Leimann.
Andres Jaadla sõnul toimus korteriühistute foorum teist korda, kuid see võib jääda viimaseks korraks, kui riik midagi ette ei võta. «Eelmise aasta lõppdokumendi võiks praegu sõna-sõnalt ette lugeda, sest midagi pole muutunud,» ütles Jaadla.
Pole ju mõtet korraldada 150 000kroonise eelarvega foorumit ja inimesi kohale kutsuda, kui see mitte midagi ei muuda, lisas Jaadla.
Kaido Kolk ütles, et aprillikuus korraldab korteriühistute liit elamumajanduse ümarlaua.