Haigekassad pole valmis haigusraha maksmiseks

Harju haigekassa direktori Liia Rannametsa sõnul on ettevalmistusaeg, et muudatus rakendada oktoobris, liiga lühike. Mõne kuuga, mis on jäänud uue sotsiaalmaksu seaduse kehtimiseni, pole võimalik seda valutult käivitada, lisas Rannamets.

Seaduse jõustudes peab töötaja kõige mustema stsenaariumi järgi võtma kõigepealt tööandjalt palgatõendi viimase poole aasta sissetulekute kohta, minema siis haiguslehe ja palgapaberitega haigekassasse, seisma seal järjekorras ja pingutuse krooniks laekub viimaks mingi summa tema pangakontole.

Kui töötajal ei ole pangakontot, tuleb raha teele saata rahakaardiga ja see võtab aega. Kuna enamik panku on kehtestanud ülekannete eest teenustasu, jääb haigusraha selle võrra kasinamaks.

Harju haigekassa konsultant Elmar Lind sõnas, et sularahas ei hakata haigusraha maksma, selleks pole haigekassades hoiu- ega turvatingimusi.

Lind ütles, et Harju ja Tallinna haigekassad on aru pidanud, kas avada üks eraldi kontor haiguslehtede käsitlemise jaoks, et inimesed ei tekitaks haigekassades ummikuid. «Usun, et Harjus ei tohiks sellega küsimusi tekkida, kuid Tallinnas küll,» lausus Lind. «Seal on pidevad järjekorrad niikuinii.»

Haigushüvitiste väljamaksmise uus kord tuleneb sellest, et sotsiaalmaks laekub edaspidi maksuametile ja tööandja ei saa sealt enam maha arvata töötajatele välja makstud haigusraha. Ravikindlustusseaduse muudatuse järgi alandatakse ravikindlustusmaksu ühe protsendi võrra ja jäetakse 14 esimese haiguspäeva tasumine tööandjale.

Tööandjate ühenduse keskliidu tegevdirektor Henn Pärn arvas, et haigekassade kaudu raha maksmine ja 14 esimese haiguspäeva eest tasumise andmine tööandjale ei ole hea lahendus, vaid muudab olukorra keerukamaks.

Henn Pärna sõnul on lääne eksperdid Eesti ravikindlustussüsteemile ette heitnud sotsialismi. «Haiguslehti antakse lõdvalt välja, ütlevad nad,» jätkas Pärn. «Kui need väited on õiged, siis kas on õige selle kõige nimel raha kättesaamine keerukamaks teha?»

Tööandjad on Pärna sõnul kaalunud varianti, et haiguslehtede väljamaksmine jääb tööandja juurde, kuid tööandja n-ö krediteerib selle arvel haigekassat mingis ulatuses, selleks sõlmitakse iga ettevõtte ja haigekassa vahel eraldi leping.

«See loob tööandjale ka järelkontrolli huvi, sest ega niisama ei tasu haigekassat krediteerida,» lisas Pärn.