Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lennujaama VIP-ala on neelanud miljoneid
Teisipäeval päris riigikogu väliskomisjon olukorra kohta aru välisministeeriumi kantslerilt Indrek Tarandilt, kes riigikogu pressitalituse teatel ütles, et remondi lõpetamise suhtes on tekkinud vastuolud rahandusministeeriumiga.
Väliskomisjoni esimees Eino Tamm ütles, et valitsus peab probleemile lahenduse leidma. «See on näide meie haldusvõime nõrkusest, kus tõstatatakse probleem, lahendust leida aga ei suudeta,» lausus Tamm.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles eile, et välisministeerium soovis remondi lõpetamiseks 3,5 miljonit krooni, mis on sama palju, kui kulus eelmisel aastal.
Samuti polnud välisministeeriumi taotlus rahandusministeeriumi pressiesindaja sõnul korrektselt vormistatud ning polnud esitatud arvestust juba 1995. aastal alanud tööde lõpetamiseks vajaliku miinimumsumma kohta.
Möödunud aasta augustist anti valitsuse otsusega VIP-ruumide lõpliku väljaehitamisega seonduv välisministeeriumi pädevusse.
Riigikontroll teatas möödunud aasta sügisel, et Tallinna lennujaama VIP-ruumide remondiks kulutati 1995. aastal raha umbes kolm korda vähem, kui riik eraldas, ja otsustas riigikantselei korraldatud tehingut lasta uurida politseil.
Valitsus eraldas 1994. aastal tähtsate külaliste ja Eesti kõrgete ametiisikute teenindamiseks mõeldud VIP-ruumide remondiks miljon krooni.
Valitsus eraldas 1995. aasta juunis nende tööde tarbeks veel 1,93 miljonit krooni. Üldse maksti ehitajale, projekteerijale ja eksperdile 2,93 miljonit krooni, mille kulutamise järel remont seiskus.
Riigikontrolli tellimusel hindas töid AS Ristart, tehes kindlaks, et kulutatud on vaid 701 500 krooni, seega oluliselt vähem, kui ehitajale maksti.
Majanduspolitsei uurija ütles eile, et kordusekspertiis raha põhjendamatut kulutamist ei tõendanud ja samuti pole uurimisel tuvastatud tõsiseid rikkumisi.
Uurija märkis, et tema hinnangul pole põhjust algatada juhtunu kohta kriminaalasja.
Korralike esindusruumide puudumisele Tallinna lennujaamas on tähelepanu juhtinud ka president Lennart Meri. Juba aastaid kasutavad kõrged väliskülalised ja Eesti tähtsad ametiisikud üsna tagasihoidlikku ruumi, mida küll ka VIP-toaks nimetatakse. BNS