Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühendasutus ei lõpeta insaiderlust
Eestis üsna jõetu asutuse maine saa-vutanud väärtpaberiinspektsiooni juht Marek Mägi pooldab asutuse ühendamist pangainspektsiooniga. Ühtse finantsjärelevalve poolt on ka rahandusministeerium ja Eesti Panga nõukogu.
Väärtpaberibörsi senise tegevdirektori Helo Meigase üks ülesanne keskpanga asepresidendi kohal ongi finantsjärelevalvelise tegevuse koordineerimine.
Esialgu on problemaatiline, kas ühendasutus peaks olema iseseisev, valitsuse või Eesti Panga alluvuses.
Äripäev leiab, et inspektsioonide ühendamine ei tähenda veel insaiderluse lõppu Eesti väärtpaberiturul.
Väärtpaberijärelevalve edasise saatuse kohta on mitu varianti. Esimene: mitte ühendada inspektsioone. Väärtpaberiinspektsioon jätkaks üksinda rahandusministeeriumi või parlamendi, aga miks mitte ka börsi alluvuses. Insaiderlus on ju kogu börsile maine küsimus.
Teine: luua ühendgrupp panga-, väärtpaberi- ja kindlustusinspektsioonist Eesti Panga alluvuses.
Kolmas: tellida järelevalveteenust mõnelt erafirmalt. Sarnane idee oli vahepeal üleval ka tolliga seoses.
Neljas: üldse mitte kontrollida. Börs muutub üliesoteeriliseks, ilma siseinfot omamata pole sinna mõtet nina toppida. Aktsiamängud on jõukohased vaid valitud seltskonnale, kes üksteisel nahka üle kõrvade tõmbavad. Väike- ja välisinvestorid hoiavad aga börsist eemale.
Stsenaariume võib veelgi joonistada. Inspektsioonide liitmine on kahtlemata samm finantsjärelevalve tõhustamise poole. Samas aga jääb nende mängumaaks vaid sisetehingute veepealne osa. Ülejäänu on peidetud offshore-firmade taha. Maksuvabad firmad ei kujuta meil endast mitte niivõrd võimalust seaduslike vahenditega maksukoormust optimeerida, kui vahendit anonüümsuse saavutamiseks.
Iga offshore'i taga on konkreetsed isikud, kelle väljaselgitamine oleks suur samm avatuse suunas ja vähendaks võimalusi siseinfo arvel teenida.
Toimetuse nägemuse kohaselt tuleb suurema läbipaistvuse saavutamiseks luua mehhanism, mille abil saada administratiivsel teel kätte isikud, kes on offshore'ide tegelikud omanikud.
Võimalik on see seadustada nii, et enne ei ole offshore'il võimalik avada väärtpaberikontot, kui ta avalikustab oma omanikud. Kogu info koonduks loodava järelevalveorganisatsiooni andmebaasi.
Tehingu sooritamisel oleks teada tehingu taga seisvad isikud ja siseinfo kasutamine muutub tänu börsitehingute läbipaistvusele senisest palju keerulisemaks.