Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi sotsid ei loobu kõrgetest maksudest

16. aprill 1998, 00:00

Muud maksukärped tulevad kõne alla alles paari kolme aasta pärast, kui Rootsis on taas tagatud kõrge haridus- ja sotsiaalhoolekande tase. Need on sotsiaaldemokraatide esmased prioriteedid, ütles Rootsi rahandusminister Erik Åsbrink, kes esitas sel nädalal parlamendile jooksva kümnendi esimese ülejäägiga riigieelarve eelnõu.

Rootsi valitsuse teine tähtsam eesmärk on alandada tööpuudus sajandivahetuseks 4 protsendile.

Valitsuse prognoosi järgi ulatub Rootsi riigieelarve ülejääk tänavu 1,6 protsendile sisemajanduse kogutoodangust, mis on suur edu kui arvestada, et 1993. a oli eelarve defitsiit 12 protsenti SKTst. Prognoosi aluseks on vähemalt kolmeprotsendiline majanduskasv ning alla 2 protsendiline inflatsioon eelolevatel aastatel. Riigivõlg, mis 1997. a moodustas SKTst 82,4 protsenti, peaks 2001. a alanema 65,4 protsendile.

Lisaraha tahab sotsiaaldemokraatlik valitsus kulutada haridusele, tervishoiule ja sotsiaalhoolekandele. Eelnõu järgi saavad need valdkonnad sajandivahetuseni igal aastal 7,4 mld Eesti krooni.

Ettevõtjatele, kes nõuavad majanduse elavdamiseks maksukoorma kergendamist, on eelarves olulisim üksnes hüdroelektrijaamades toodetud elektrienergia maksu alandamine. 33 miljardist lisakroonist, mis Rootsi valitsusel aastal 2001 kasutada on, läheb vaid 2 protsenti väikeettevõtete maksude alandamiseks. Just sellest sektorist peaks aga tulema suurem osa uutest töökohtadest.

Kevadine eelarveprognoos, mis on Rootsi valitsuse iga-aastane kõige olulisem majanduspoliitiline dokument, oli tänavu ühtlasi valimisvõitluse avalöögiks.

Peale sotsiaalsfäärile eraldatud summade oli vastutulek valijatele ka alles läinud aastal tõstetud tubakaaktsiisi alandamine 14 protsendi võrra, mis on täiesti vastuolus Rootsi valitsuse üldise maksupoliitikaga.

Sigaretipaki hind alaneb 44 Rootsi kroonilt (81,4 Eesti krooni) keskmiselt 36 kroonile (66,6 krooni).

Illegaalselt sisse toodud sigaretid on seni keskmiselt maksnud 28 Rootsi krooni pakk, mis on salakaubavedajatele taganud «investeeringult» kuni 75% tulu.

Edaspidi ei ületaks see enam 35--40 protsenti. Kui peale selle paraneks ka tollitöö, kus iga kümnenda sõiduki asemel läbiks kontrolli iga viies masin, kahaneksid kasumid veelgi.

Samas on olemas risk, et smugeldajad hakkavad tubaka asemel alkoholi vedama. Rootsi rahandusministri sõnul võib aga aktsiisi alandamine kõne alla tulla ka alkoholi puhul. REUTER-SD-DI-FT-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:22
Otsi:

Ava täpsem otsing